T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Väärisgaasid
Kasutatud lausetes (
Keemia)
Perioodilisussüsteem s (leelis ja leelismuldmetallid), d (siirdeelemendid e üleminekumetallid), p (mittemetallid (
väärisgaasid
)) ja f (lantanoidid ja aktinoidid) elemendid; Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla, perioodis vähenevad vasakult paremale, diagonaalne sarnasus; Katioonide raadiused väiksemad kui vastaval aatomil ja anioonidel raadiused suuremad, kui vastaval aatomil.
Keemilised omadused Reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va
väärisgaasid
, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega Soodustab põlemist Hapnik ise on oksüdeerija, aga redutseerub 3.2.
VÄÄRISGAASID- VIII A rühma elemendid, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult täidetud.
Elemendid, millel on 8 juba olemas väliskihis on VÄÄRISGAASID ja need on ka MITTEMETALLID.
Mittemetallide hulka kuuluvad ka
väärisgaasid
, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
· Läigivad liiguvad elektronid side · Ei lahustu vees · Juhvad elektrit & soojust · Erinevad sulamis-ja keemistemperatuuri · Erinev kõvadus · Madal sulamis- ja Mittemetall lihtainena: Ar keemistemperatuur Molekulvõre Väärisgaasid:O, I, F, võresõlmedes molekulid CO, · Pehmed Orgaanilised ained · Lahustuvus vees sõltub kovalentne molekuli polaarsusest ja side võimest moodustada veega vesiniksidet Lihtained mittemetallides: · Tahked Aatomivõre võresõlmedes C(teemant & grafiit), Si, aatomid Oksiidid:SiO, CuO, · Kõrge sulamistemperatuur FeO · Suur kõvadus, kihilised Orgaanilised polümeerid pehmed · Vees ei lahustu · Elektrit ei juhi(v.a. grafiit)
väärisgaasid
koostaja
: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal.
Kõige vähemaktiivsemad on VIIIA rühma mittemetallid (
väärisgaasid
) kuna nende väliskihil on 8 elektroni - pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda.
VÄÄRISGAASID- esinevad üksikaatomitena, väliskihil on 8 elektroni ja ongi kõige püsivam olek.
Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (
väärisgaasid
) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda.
A rühm (peaalarühm) B rühm (kõrvalalarühm) I A leelismetallid IIA leelismuldmetallid IIIA trieelid IVA tetreelid VA penteelid VIA kalkogeenid VIIA halogeenid VIIIA
väärisgaasid
omaduste
muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element).
Kõige väiksema aatomiga
väärisgaasid
peaks
nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid.
24) Mis on
väärisgaasid
, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad?
30) Mis on
väärisgaasid
, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad?
28) Mis on
väärisgaasid
, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad?
Mittemetallide lihtainete omadused · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor,
väärisgaasid
), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas.
Keskkonnas on peale keskkonnategurite ka elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta (nt.
väärisgaasid
, neutriinovood).
Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA
väärisgaasid
) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1.
Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse
väärisgaasid
e nime
all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rühma elemendid O, S, Se, Te, Po on kalkogeenid (chalcogens) 7A rühma elemendid F, Cl, Br, I, At on halogeenid (halogens*) 8A rühma elemendid He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn on vääris- ehk inerts- ehk haruldased gaasid On ka haruldased muldmetallid (lantaniidid jrk nr 58-71) * NB!!
Selgitada, miks
väärisgaasid
esine
vad üksikute aatomitena, kuid teiste elementide aatomid ühinevad molekulideks ja kristallideks.
Lämmastik, hapnik,
väärisgaasid
on aga atmosfääri püsivad komponendid.
Tuumajaamadest eralduvad radioaktiivsed
väärisgaasid
annavad
umbes 0,003 millisiivertit aastas ja kivisöe põlemisel vabanev radioaktiivsus umbes 0,001 millisiivertit aastas.
Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el.üheaatomilised,värvusetud gaasid toatemp., ei lahustu vees, toodetakse õhust(va.He).
Miks
väärisgaasid
ei reageeri hästi teiste ainetega?
Mõnede rühmade puhul kasutatakse rühma üldnimetusi, näiteks leelismetallide rühm (IA), halogeenide rühm (VIIA),
väärisgaasid
e rühm
(VIIIA).
Suhteliselt vastupidavad F toimele on
väärisgaasid
, N2, O2, teemant, klaasjas süsinik, CO, CO2 ja Al2O3 baasil vääriskivid.
Kloor oli esimene eraldatud halogeen ja tema ühendeid teatakse juba varasematest aegadest. · nimetus Kloor · tähis Cl · keemiliste elementide perjoodilidussüsteemi7. rühma element · mittemetall · järjenumber 17 · aatommass 35,453 · värv rohekaskollane · terav lõhn · olekult gaasiline · tihedus 3.214kg/m3 · kuulub halogeenide rühma · lahustub vees · moodustab ühendeid kõigi elementidega (va.
väärisgaasid
) · looduses leidub ainult ühenditena · Sulamistemperatuur: -102 · Keemistemperatuur: -34 Kasutatud kirjandus ENE (nr.4) Tallinn 1989 http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://www.miksike.ee/
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10
väärisgaasid
raud
(Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas.
Lisaks
väärisgaasid
(VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega dalakihid.
Seepärast nimetatakse neid
väärisgaasid
eks.
Lihtgaasi molekulis on kaks aatomit O2, N2 jne (välja arvatud
väärisgaasid
).
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a reaktsioonis väheneb.Redutseerija loovutab elektrone, o-a reaktsioonis kasvab.R- universaalne gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821 atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol Keemistemp:
väärisgaasid
Liited
Sõnapaarid
Liited
väärisgaasid-e
väärisgaasid-ega
väärisgaasid-eks
väärisgaasid-el
väärisgaasid-ele
väärisgaasid-eni
väärisgaasid-es
väärisgaasid-est
Sõnapaarid
nooltega+väärisgaasid
Kirjapilt
.