Väärisgaasi

Kasutatud lausetes (Keemia)

Lewise struktuurvalemid ja formaalse laengu arvutamine Väärisgaasidel on stabiilne elektronkonfiguratsioon, teised aatomid soovivad reageerida saavutamaks samasugust stabiilsust.
Inertpaari efekt – omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon – näitab lahustunud aine moolide arvu ühe kilogrammi lahusti kohta nlahus Valem: Cm = mlahusti n – 1 mol m – 1 kg Lewis'e struktuurid – harjutan!!!, molekuli elektronasetus ja ruumiline struktuur, nimetused ja sidemetevaheliste nurkade väärtused, resonants ja resonantsstruktuurid A X n Em VSEPRi valem: Lewis'i okteti reegel: kovalentsete sidemete moodustamisel saavutavad aatomid väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni, jagades selleks vajaliku arvu elektronipaare.
Akende soojusjuhtivust on võimalik vähendada kasutades väiksema soojusjuhtivusega klaaspaketti ( 2 klaasi asemel 3), kasutades väärisgaasi paketi vahel, vähemalt üks klaas võiks olla energiat säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas.
Akende soojusjuhtivust on võimalik vähendada kasutades väiksema soojusjuhtivusega klaaspaketti( 2 klaasi asemel 3), kasutades väärisgaasi paketi vahel, vähemalt üks klaas võiks olla energiat säästev madala emissioonivõimega nn energiasäästuklaas.
väärisgaasid koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal.
Iooni tekkel muutub väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon.
Anioone moodustavad aatomid võtavad elektrone juurde kuni sama perioodi väärisgaasi elektronstruktuuri saavutamiseni, katioone moodustavad aatomid loovutavad väliskihi elektrone eelneva perioodi väärisgaasi elektronstruktuurini.
Kuna metalliauru aatomid on üldjuhul alati madalamatel energianivoodel kui väärisgaasi aatomid, ergastavad kiirendatud elektronid eelkõige metalli aatomeid.
Elektrone liidetakse/loovutatakse nii palju, et väliskihti jääb 8 või 18 elektroni . (pole alati nii ) metallid ei reageeri väärisgaasidega.
Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajalugu Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel.
Igas perioodis on kõige suurema aatomraadiusega leelismetalli aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom.
Iga aatom võtab oma valentskihile 8 elektroni ja saavutab sellega väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni ns2np6.
Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik pole mürgine lahustub hästi vees b) Kasutamine kosmeetika toodete valmistamiseks polümeeride lähteainena väärisgaasid elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma.
Teadlane hoiatas, et seda väärisgaasi müüakse liiga odavalt ning selle varud ammenduvad 25 30 aastaga, kirjutab The Independent.
4 väärisgaaside keemilised omadused väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma.
Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi.
Ioonide teke Õp: 88 Tv:58-59 Kuidas tekib iooniline side · Kõige stabiilsema elektroonilise struktuuriga on väärisgaaside aatomid.
Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad.
väärisgaasid referaat Sisukord 1.
Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.).
…….4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained………………………………………..6 4) Magneesium…………………………………………………………………8 5) Allumiinium………………………………………………………………...11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid…………………………………………………………….......18 8) Lahuse mõiste…….

Liited

väärisgaasi-d
väärisgaasi-de
väärisgaasi-dega
väärisgaasi-deks
väärisgaasi-del
väärisgaasi-dele
väärisgaasi-deni
väärisgaasi-des
väärisgaasi-dest
väärisgaasi-ga
väärisgaasi-konfiguratsiooniga
väärisgaasi-seguga
väärisgaasi-st