T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Väärisgaas
Kasutatud lausetes (
Keemia)
Elektronkihtide (orbitaalide) täitumise järjekord on kujutatud järgmisel skeemil: Elektronkonfiguratsioonide esitamiseks kasutatakse järgmisi kujutusviise (hapniku aatomi näitel): Elektronvalem: Lõpuni täidetud elektronkihte tähistatakse sageli lihtsuse mõttes vastava perioodi viimase elemendi (milleks on
väärisgaas
) sümboliga, mis pannakse nurksulgudesse: Orbitaaldiagramm: Kahte samal ruumiorbitaalil paiknevat (erineva spinniga) elektroni nim. elektronipaariks.
Ksenoon (Xe) Ksenoon, mille nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast võõras või külaline, on värvitu, raske ja lõhnatu
väärisgaas
, mida on Maa atmosfääris vaid üks kahekümnemiljondik Kasutusvaldkonnad : Ksenooni kasutatakse mõnda tüüpi ioon- ja eksimeerlaserites.
väärisgaas
füüsikalised
omadused Kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit Tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit Värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub punakasoranzilt Heeliumi järel kõige kergem Õhus normaalolukorras 0.0012% Kasutusalad Neoonreklaam Kõrgepingeindikaatorites Liigpingepiirikutes Lainemõõturites Televiisorites Heeliumi ja Neooni kasutatakse heliumneoonlaseris Huvitavat Avastasid William Ramsay ja Morris Travers.
Elementide keemiliste omaduste sõltuvus perioodilisustabelist (metall, mittemetall,
väärisgaas
ehk
inertgaas, redutseerija, oksüdeerija, siirdemetallid, elektronvalemid, ruutskeemid) aatomnumber = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide arv aatommass ~ massiarv (A) = tuumaosakeste arv (prootonid+neutronid) perioodi number = elektronkihtide arv A rühma number = väliskihi elektronide arv Isotoobid on sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu ja seetõttu massiarvu poolest.
Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv.
Aatomid on enamasti ühinenud molekulideks või moodustuvad ioonseid tahkiseid (nt NaCl). (molekulideks ühinemata, ioniseerimata aatomitest koosnevaid ained leidub harva, nt
väärisgaas
id).
Kõik perioodid, väljaarvatud esimene, algavad metallidega, edasi tulevad mittemetallid ja iga perioodi viimane element on
väärisgaas
.
Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist (Fe2O3) toodetakse rauda 141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid 142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus.
Radoon- lõhnatu, maitsetu ja värvusetu radioaktiivne
väärisgaas
, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites.
· Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteaine: - Radoon- lõhnatu, maitsetu, värvusetu radioaktiivne
väärisgaas
, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites.
Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni.
väärisgaas
- element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud.
Neoon (Ne) Keemiline element Neoon on keemiliste elementide perioodilisussüsteemitabelis VIIIA rühmas ja 2.perioodis,
väärisgaas
.
Metallilised ja mittemetallilised Metall ja Õ 48; Õ 49 küs TK nr 2: Perioodilisustabel elemendid mittemetall, 10-11; TV 35
väärisgaas
3 NÄIDISTÖÖKAVA VIII KLASSILE Õppe- Leheküljed Laboratoorsed tööd, Tund Teema Põhimõisted Märkused nädal õppematerjalidest kontrolltööd 10.
M.W Tarves avastasid ka 1% ulatuse: neooni, randooni ja CO2 ja veel krüptooni · Krüptoon avastati · Elemendi, ühendite täitegaas, lainepikkuse · Krüptoon on
väärisgaas
suurbritannias
, Londonis kasutusalad tänapäeval: etalon , UV laserid, UV (vananenud nimetusega aastal 1898. päevavalguslambid, laseri spektrijoone abil on inertgaas). välklambid, ekketesterite defineeritud meeter, luminestsentslampides.
Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või
väärisgaas
ide korral
aatomeid).
Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen,
väärisgaas
, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1.
Keemiliselt on He
väärisgaas
, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud.
Radoon on värvita, lõhnata, kõrgradioaktiivne, õhust ligi 7,7 korda raskem (1 m3 kaalub 9,96 kg) ja väga mürgine
väärisgaas
, mis pärineb peamiselt maapinnast, aga ka veest ja ehitusmaterjalidest.
Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus
väärisgaas
argoon
1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele.
6. anorgaaniliste ühendite klass 7. kõige kergem
väärisgaas
8. süsiniku allotroop, mis koosneb kerakujulistest molekulidest 9. maavara, mis sisaldab süsinikuühendeid Vastused: 1.viskoossus 2. salpeeter 3. vanill 4. glaubri 5. happeline 6. oksiidid 7. heelium 8. vingugaas 9. teemant Viited http://translate.google.ee/translate?
Heelium (He) on lõhnata ja värvuseta, natuke õhust kergem
väärisgaas
.
Seetõttu sulatatakse titaani näiteks argoonis, mis on omadustelt
väärisgaas
või
vaakumis.
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10
väärisgaas
id raud
(Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas.
Keemilised omadused keemiliselt
väärisgaas
; ei põle.
4
väärisgaas
ide keemilised
omadused
väärisgaas
id ehk
inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma.
Kasvuhoonegaasid: CO2, veeaur, metaan, lämmastikoksiidid, osoon, aga mitte kahest aatomist gaas (O 2, H2, N2) ja
väärisgaas
.
Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus
väärisgaas
argoon
.
Neoon Roger Neoon · Sümbol: Ne ·
väärisgaas
kreeka
keelest sõnast neos ,,uus" · Eesti keel: Neoon · Ladina keel: Neon · Inglise keel: Neon · Sakasa keel: Neon · Vene keel: H Elemendi levik · Kosmoses 0,001818% · Maakoores puudub Esinemiskujud looduses · Õhus normaalolukorras 0,0012% · Pole teada, kas seda looduses esineb.
Keemiliselt on helium
väärisgaas
.
Omadustelt on radoon
väärisgaas
.
Liited
Sõnapaarid
Liited
väärisgaas-e
väärisgaas-i
väärisgaas-id
väärisgaas-ide
väärisgaas-idega
väärisgaas-ideks
väärisgaas-idel
väärisgaas-idele
väärisgaas-ideni
väärisgaas-ides
väärisgaas-idest
väärisgaas-iga
väärisgaas-ikonfiguratsiooniga
väärisgaas-iseguga
väärisgaas-ist
Kirjapilt
.