Vingugaasi

Kasutatud lausetes (Füüsika)

Koldest väljuva vingugaasi ja põlematta suitsugaaside kogus peab olema võimalikult väike Täielikumaks põlemiseks peab olema koldes võimalikult kõrge temperatuur Kolde ja lõõride asjatu jahutamise vältimiseks peab koldesse sattuva liigõhu kogus olema minimaalne Kütuse paiknemine koldes ja põlemis reziim peavad võimaldama kütuse ühtlast ja täielikku ärapõlemist Kogu kütuse ühtlaseks kokkupuuteks põlemisõhuga peab õhk koldesse pääsema läbi koldepõhjas oleva tuharesti Kõrgema põlemistemperatuuri saavutamiseks peab kütusekihi kõrgus olema kihi laiusest suurem, kolle peab olema suhteliselt kitsas.
Vesipiibu ohtlikkus - Kasutatavas tubakas on nikotiini, mis tekitab kergesti sõltuvust. - Tõmbamisest tekkiv suits sisaldab palju mürgiseid kemikaale nt. vingugaasi ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. - Vesipiibu tõmbamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. - Nikotiinist sõltuvusse jäämine suurendab riski hakata sigarettide suitsetajaks.
Ta seob ennast punaste verelibledega ja sellega alandab vere hapniku omandamisvõimet sest organism ei taha omastada vingugaasi ja verelibled jäävad oma "koormaga" tavalisest kauemaks ajaks.
Kui pinnaseproovis olevad mikroorganismid on võimelised omastama süsihappe või vingugaasi, siis on kuumutamisel saadud gaas radioaktiivne.
Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine).
Kambris olevas süsihappegaasis ja vingugaasis on osa süsinikuaatomeid asendatud radioaktiivse süsiniku omadega.
Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem.
Keskkonna nõuded: · Euroopas peavad autod kasutama katalüsaatorit , et vähendada vingugaasi eraldumist · Kvaliteedinormid kütustele, et vähendada SO2 ja NOx hulka heitgaasides · Valitsused eraldavad toetusi säästlikemate mootorite ehitamiseks, maksustavad kütust raiskavaid suure võimsusega autosid jms.
Peavalud ja pearinglus on tingitud nikotiini toime vähenemisest veresoontele, samuti vingugaasi sisalduse kadumisest ja organism ei ole kohe harjunud rohke hapniku kättesaadavusega.
Hemoglobiin, mis on seostunud vingugaasiga, ei ole enam võimeline südant normaalse hulga hapnikuga varustama.
2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel.
Veenus Ehatähena Pilvede vahel ja all Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime.
Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator .
Tavalised on näiteks vee, süsinikoksiidi ehk vingugaasi ja etanooli molekulid.
Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus.
Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm.
Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96, 5%, sisaldades veel 3, 4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Nüüdseks on teada, et Veenuse atmosfääris on 96,5% süsihappegaasi (selle molekulmass on 40, mis on 2 korda kõrgem kui Maa atmosfääril), 3,4% lämmastikku, vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest.
Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
Süsihappegaas, läbides puusöe, andis vingugaasi, mis kulus raua redutseerimiseks.
Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
(2) Veenuse atmosfääri koostis Veenus koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), kuid sisaldab ka lämmastikku (3,4%), intergaase (0,02%) ning väga vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru, vesinikku, hapnikku, argooni, väävelhapet, väävelmonooksüüdi ja muud..
Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru.
CO ehk vingugaas CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II)oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all.
Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru.
· Vingugaasi · Raskemetallisooli · Tõrva · Nikotiini · Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid.
Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator (vt. ka E76.2).

Liited

vingugaasi-andur
vingugaasi-bakterid
vingugaasi-d
vingugaasi-de
vingugaasi-ga
vingugaasi-ks
vingugaasi-l
vingugaasi-le
vingugaasi-mürgistus
vingugaasi-mürgistuse
vingugaasi-mürgituse
vingugaasi-na
vingugaasi-ohust
vingugaasi-rikkas
vingugaasi-s
vingugaasi-sisaldus
vingugaasi-sisaldusega
vingugaasi-st