Verekapillaaride

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI Suur vereringe Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta VERI ON VEDEL KUDE Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes.
Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest liikudes mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta.
Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta.
Väikeseks vereringeks nim. vere liikumist südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe) · Esinevad laialdaselt võrgustikuna retikulaarses sidekoes, hambapulbis, limaskestades, epiteeli ja sidekoe piiril, vöötlihaskiudude, rasvarakkude, verekapillaaride jt. struktuuride ümber.
VÄIKE VERERINGE Väike vereringe Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt.
Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuarterit läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta.
KOPSUD JA HINGAMINE · toitainete lõhkumiseks vaja hapnikku · hingamiselundkond tagab õhu liikumise kopsudesse · kopsudes toimub gaasivahetus · kopse ümbritseb kopsukelme · kopsud jagunevad sagarateks ÕHU TEEKOND: Ninaõõs neel kõri hingetoru bronhid kopsualveoolid ALVEOOLID · õhukesed seinad; üks rakukiht · täidetud õhuga · ümbritseb verekapillaaride võrk · efektiivse gaasivahetuse tagamine HINGAMINE · juhib peaajus asuv närvikeskus hingamiskeskus · sissehingamisel rinnaõõne ruumala suureneb, õhk liigub kopsudesse · väljahingamisel rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse kopsudest välja 6.
Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega.
Silma võrkkest on mingil põhjusel (vist väga peente verekapillaaride ja hea verevarustuse tõttu) üks sage koht, kus selline sõlmeke tekib.
Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett.
Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul.
Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu ja hemoglobiiniga sarnanevat müoglobiini;  suureneb verekapillaaride hulk lihastes - see parandab gaasivahetust töötavate lihaste ja vere vahel.
Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus · Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus
See on peamine jõud mis normaalselt hoiab vereplasma vee kudede verekapillaaride valendiku sees, vesi ei liigu kudedesse, ei tekiturset, ja veri püsib vedela ja hästi voolavana.
Pankrease sagarike paremhüümis leidub heledamaid, rikkalikult verekapillaaridega varustatud rakkude kogumikke- pankreasesaari, mis talitlevad endokriinselt, suunates oma hormoonid insuliini ja glükagooni vahetult verre.
Muutused lihastes · Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus · Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel) · Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus · Suureneb mitokondrite arv, ATP/KP varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne. seega energiavarustus lihastes
Limaskesta hattudes on päriskiht rikkalikult varustatud verekapillaaride ja keskse lümfisoonega.
Siduda organismis kõike  Läbi verekapillaaride seinte liigub pidevalt vereplasmat kudedesse, et varustada toitainete ja hapnikuga neid rakke, mis otse veresoontega kokku ei puutu.
Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik).
Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele.
verekapillaaridest läheb osa toitaineid ja hapnikku sisaldavast plasmast ümbritsevatesse kudedesse, kus moodustab koevedeliku.
· Hingamiselundkonna ehitus: ninaõõs, neel, kõri (rahvakeeli häälepaelad), trahhea ehk hingetoru, bronh ehk kopsutoru, kops, bronhiool, alveoolid (siin toimub gaasivahetus kopsude ja verekapillaaride vahel) · Regulatsioon meie tahtest sõltumata.
verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda tomasoont, milleks on neeruarteri haru ja sealt väljub viimasoon.
Puuduvad viimajuhad, hormoonid saadetakse otse verekapillaaridesse.
Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13) Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu.
Neerukehakese keskel asub verekapillaaridest moodustunud päsmake e. glomeerul (glomerulus corpusculi renis).
Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaolised moodustised, mida ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik.

Liited

verekapillaaride-ga
verekapillaaride-ks
verekapillaaride-l
verekapillaaride-le
verekapillaaride-s
verekapillaaride-sse
verekapillaaride-st