Velaar

Kasutatud lausetes (Keeled)

Ammust ajast on kesksel kohal muutmisõpetus. tütarkeeled- algkeele järglased tüvi(sõna)- võib tähistada ka ahela seda liiget, millest vaadeldav sõna on vahetult moodustunud vaba morfeem- ei saa kunagi liituda teiste morfeemidega vaba vaheldus- sama funktsiooni väljendamiseks saab kasutada rohkem kui üht elementi valentsiteooria- seal on arvesse võetud nii lause semantiline põhistruktuur kui ka tegelikus pindlauses esinevad suhted. velaar- suulae pehme tagaosa vastas asuv konsonant verb e. tegusõna vokaalharmoonia- soome keeles esinev nähtus, mille tõttu ei tohi samas lihtsõnas üheaegselt olla eesvokaale y, ä, ö ja tagavokaale u, a, o võrdlev-ajalooline meetod- sündis päriselt alles 18. sajandi lõpul.
Kui sulg või müratekitav koht on huultel, on konsonant labiaalne; kui see on ülemiste esihammaste piirkonnas, räägitakse dentaalist; kui see tekib keeleselja tõustes suulae suunas, on tegu palataaliga; kui see asub suulae pehme tagaosa vastas, on konsonant velaar; kui see on kõris, on konsonant larüngaal.
Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’).

Liited

Kirjapilt.