Veehaarded

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Nende hulka kuuluvad suuremate linnade veehaarded, kus põhjavee võtt ületab veekihi loodusliku toitumise ning põlevkivikaevanduste alad, kus ärajuhitava kaevandusvee hulk ületab mitmekordselt veevõtu olme- ja tootmisveeks.
Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms.
Kui veehaarded on rajatud maapinna lähedastesse põhjaveekihtidesse, on risk nende reostumiseks suurem.
Krundi plaanile kantakse eskiisina kavandatavad hooned, teed, platsid, tehnovõrgud, veehaarded ja kanalisatsioon, piirded.
Seetõttu on reostunud põhjaveega aladel rajatud uued veehaarded asulast väljapoole, reostuskoldest kaugemale või sügavamatesse veekihtidesse (Kärdla, Paide, Rakvere, Tapa).
Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: • Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad.
Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded.
· Veehaarded: Vasavere põhjaveehaare ja Konsu veehaare.
Suurima põhjaveevõtuga veehaarded on Harju ja IdaViru maakonnas.
Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded.
Linnade ja alevite veehaarded töötavad valdavalt kinnitatud põhjaveevarule .
Eestis on nendega seotud suured veehaarded.
Põhja-Eestis suured tööstuslikud veehaarded.

Sõnapaarid

kalda+veehaarded
põhja+veehaarded
pinna+veehaarded
sängi+veehaarded
infiltratsiooni+veehaarded
ühis+veehaarded
ranniku+veehaarded

Kirjapilt.