Veehaarde

Kasutatud lausetes ()

kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud vee ning heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta.
EESTI: Kaitstava objekti tüüp, Seadus Kaitseala: -Rahvuspark -Looduskaitseala -Maastikukaitseala-Looduskaitseseadus Hoiuala Looduskaitseseadus Püsielupaik Looduskaitseseadus Kaitstav looduse üksikobjekt Looduskaitseseadus Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Loodusobjekt-Looduskaitseseadus Kaitsealune liik Looduskaitseseadus Vääriselupaik- Metsaseadus Objekti tüüp, Seadus Hoiumets Metsaseadus Kaitsemets Metsaseadus Muinsuskaitseala Muinsuskaitseseadus Mälestis Muinsuskaitseseadus Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaseire seadus Ranna või kalda piiranguvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda veekaitsevöönd Veeseadus veehaarde sanitaarkaitseala Veeseadus Kallasrada Veeseadus Nitraaditundlik ala Veeseadus.
Joogivee puhastamine Referaat Koostaja: Peep Post 2008 Joogivee puhastus tehnoloogiad Vajalikud tööd enne veepuhastusjaama projekteerimist: 1) laboratoorne töö: -põhjavee hüdrokeemiline uurimine veeproovide võtmisega kõigist tarbepuurkaevudest, andmebaasi loomine (arvuti);-torustikes toimuva joogivee kvaliteedi muutuste põhjalik uurimine, hetkeolukorra jäädvustamine;-kogutud ja töödeldud tulemuste süstematiseerimine. 2)kui otsustatakse ehitada veetöötlusjaam on vajalik korraldada veepuhastusjaama veehaarde ja torustike ning kaabelliinide asukoha ametlik valimine.
Infiltratsioonisüsteemid Loodusliku veekogu infiltratsiooniveehaarded Loodusliku veekogu põhjapinnasesse imbunud vee haaramiseks kasutatakse puurkaevu ja horisontaalveehaardeid.
Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele.
Sanitaarkaitsealadel on majanduslik tegevus keelatud ning seal tohivad viibida ainult keskkonna järelevalvega, seirega, tervisekaitsega, veehaarde teenindamisega ning hooldamisega seotud tööülesandeid täitvad isikud.
Põhjaveevaru all mõistetakse seda põhjavee hulka, mida on rajatavas veehaardes võimalik toota ratsionaalsel viisil etteantud tarbimisreziimil nii, et see ei mõjutaks negatiivselt ökoloogilist olukorda.
25 Joonised ja fotod · Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse · Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 · Joonis 9 Tapa lennuvälja reostuskolle ja põhjavee puhastustööde väljakud · Foto 1 KohtlaJärve tööstusprügilas johtub suurim oht vanast fuuside järvest · Foto 2 HolstreNõmme asfaltbetoonitehas, aastal 2003 · Foto 3 Kiigumõisa allikas 2 Sissejuhtatus Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas.
Derivatsioonijaama puhul saavutatakse koondatud langus vee loomulikust jõesängist kõrvalejuhtimisega veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast.
Suuremad ühisveehaarded on rajatud Ahtme lähedale Vasaverre ja Tartus Meltsiveskisse.
Joogivee kvaliteedi tagamiseks ja joogiveeallikate kaitseks on veevõtukohtade ümber moodustatud veehaarde sanitaarkaitsealad.
Alanduslehter on töötava kaevu, veehaarde või muu põhjavee taset alandava objekti ümber kujunev põhjavee vaba-või survepinna lehterjas nõgu.
Reostuse vältimiseks puurkaevude läheduses on iga veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitsereziim.
Selleks onn iga veehaarde ümber moodustatud sanitaarkaitseala, kus luuakse kaitsereziim, et vältida reoainete sattumist puurkaevu.
3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija.
Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: • Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad.
Töölahuse valmistamine on keelatud: veehaarde sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusalal.
Sõltumatu veevarustuse korral on tiikide veega varustamiseks rajatud eraldi veehaarde kanalid.
veehaarde sanitaarkaitseala § 28  veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.
· Ehituskeeld ei laiene: veehaarde ehitis, piirivalve, riigikaitse, tehnovõrk, sild, raudteele, sadamaehitis ja veeliiklusrajatisele, kalakasvatusele, seireehitisele, rannakaitse.
Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru.
Iga veehaarde ümber moodustatakse sanitaarkaitseala, et reoaineid vähem vette satuks.
veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded.
Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis?
veehaarde tootlikus peab olema suurem kui 500 kuupm ööpäevas VeeS.
tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas;  
Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule.

Liited

veehaarde-d
veehaarde-galeriid
veehaarde-id
veehaarde-l
veehaarde-le
veehaarde-pind
veehaarde-pinna
veehaarde-rajatiste
veehaarde-s
veehaarde-sse
veehaarde-st
veehaarde-süsteem

Sõnapaarid

põhja+veehaarde
linna+veehaarde
pinna+veehaarde