Unitaar

Kasutatud lausetes (Ühiskond)

Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused.
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule.
Veel määravad riigiõiguse normid kindlaks riigi koostisosade omavahelised suhted ja staatuse, näiteks on föderaalriikides oluline reguleerimise objekt föderaalvõimu ja osariikide võimu omavahelised vahekorrad, unitaarriikides (kus on autonoomseid piirkondi, näiteks Soome või Hispaania) keskvõimu ja autonoomsete piirkondade võimude vahekorrad, unitaarriikides, kus autonoomseid piirkondi pole (näiteks Eesti), kohalike omavalitsuste õigusliku staatuse.
Instituudid, kes määravad kindlaks mõnede teiste oluliste riigiorganite pädevuse ja tegevuse (Eestis -- õiguskantsler, riigikontrolör) 8. föderaalriikides -- instituut, mis määrab kindlaks keskvõimu ja osariikide õiguslikud vahekorrad 9. unitaarriikides -- instituut, mis määrab kindlaks kohalike omavalitsuste või autonoomia olemasolu, autonoomsete piirkondade staatuse 10. instituudid, mis reguleerivad sõjaseisukorda või erakorralist seisukorda.
Riigiõiguse normidega määratakse kindlaks riigi põhikorra kõige fundamentaalsemad alused, nt. kas on tegemist vabariikliku või monarhistliku valitsemissüsteemiga, föderaal- või unitaarriigiga; kui unitaarriigiga, siis kas seal leidub autonoomseid piirkondi.
Riigikorralduse põhivormid Riigivormide all mõistetakse mõnikord ka riigikorralduse põhivorme. nendeks on ühtne ehk unitaarriik nt eesti vabariik ja liitriik ehk föderatsioon. unitaar ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu ja valitsemisorganid. ühtne seadusandlus. tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel ei ole iseseisvust, vaid nad on keskvõimu kohalikud esindused(eestis maavalitsused). tänaäeval on enamik riike unitaarriigid.
Demokraatliku riigi ülesanded: · Tagada inimeste elu, vabaduse ja omandi kaitse · Kaitsta riigi suveräänsust · Osutada teenuseid (haridus, tervishoid, ühistransport, kultuur) · Arendada teede- ja sidevõrke · Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet · Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon).
1)Unitaarmentalismid 2)Traditsiooniline dualism 1) Unitaar-mentalismid: a)Kunstiteos on kunstniku vaimus eksisteeriv konstruktsioon (eksternaliseerimine pole tarvilik).
Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu.
Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik.
Teisene ehk derivatiivne tekkimine: riik tekib mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile: - Eraldumine emariigist, kas rahulikul teel ( Norra rootsist 1905.a) või vägivaldsel teel (Hollandist Belgia 1831.a, Türgist Kreeka 1830.a); - Emariigi lagunemine ehk dismembratio (Austria-Ungarist Austria); - Liitumine ehk diffusio – võib liituda unitaar- või liitriigiks ehk föderatsiooniks.
2) Sekundaarne e. derivatiivne- uue riigi teke mõnele teisele riigile kuulunud territooriumile. a) eraldumine emariigist · rahulikul teel · vägivaldselt b) emariigi lagunemine e. dismembratio c) liitumine e. diffusio (unitaar või liitriik) Lõppemine: 1) Faktiline lõpp: a) füüsiline hävimine b) vallutamine c) jaotamine d) lagunemine 2) Juriidiline lõpp: a) liitumine (vabatahtlik) b) devulutsioon (unitaariik muutub liitriigiks) c) allaheitmine e. alistumine (suveräänne riik tunnistab teise riigi ülemvõimu inkorporeerudes teise riigi koosseisu) 13.
Liitumine (diffusio) Liitumine (vastand dismembratiole) võib toimuda unitaar- või liitriigiks (föderatsiooniks).
Märkige tabelisse ristiga (+), kas tunnused iseloomustavad unitaar- või föderaalriiki. 2 p (4 õiget – 2 p, 3–2 õiget – 1 p) unitaarrii tunnus Föderaalriik k Ühendus, mille osadel on autonoomia, kuid riigi valitsemine, + välispoliitika ja sõjaväe juhtimine on riigi keskvõimu pädevuses.
Riigi korra põhivormid. a. unitaar riik Lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustegaüksusi(vabariike, osariike, liidumaidvms). b.
4) Leia erinevused unitaar- ja föderaalriikide vahel.

Liited

unitaar-id
unitaar-ide
unitaar-ideks
unitaar-kood
unitaar-koodiks
unitaar-laeng
unitaar-laengu
unitaar-laenguga
unitaar-laste
unitaar-lasteks
unitaar-ne
unitaar-organid
unitaar-organitele
unitaar-riigi
unitaar-riigid
unitaar-riigiga
unitaar-riigiks
unitaar-riigil
unitaar-riigile
unitaar-riigina

unitaar-riigis
unitaar-riigist
unitaar-riik
unitaar-riike
unitaar-riiki
unitaar-riikide
unitaar-riikideks
unitaar-riikidel
unitaar-riikidele
unitaar-riikides
unitaar-riiklik
unitaar-riiklus
unitaar-riikluse
unitaar-se
unitaar-sed
unitaar-seks
unitaar-ses
unitaar-sest
unitaar-set
unitaar-setel

unitaar-setes
unitaar-sus
unitaar-tasand
unitaar-teisendused
unitaar-teisendustena
unitaar-võim
unitaar-võimu