Toruja

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke.
Adrasahk ühendub raamiga toendi vahendusel, mida olenevalt selle ehitusest nimetatakse kas: ankruks massiivne, keeruka kujuga stantsitud või õõnes terasvalikonstruktsioon, kinnitub raamile jäigalt, töötab paindele; vannaseks liigendiliselt raamiga ühendatud, lihtsa kujuga ümara või ristkülik ja ristlõikega, töötab tõmbele; sääreks sihvakam, lihtsa kujuga, toruja või ristkülikja ristlõikega, raamile jäigalt kinnitatud.
Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks.
Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid.
 Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad  Higinäärmeid on kahte tüüpi 1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad, kõige enam levinud- lõhnatu 2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus- bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn Higistamise patoloogia  Hüperhidroos e. liighigistamine - Seotud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi probleemidega (Torakaalsümpatektoomia, botulliini süstimine)  Lokaalne hüperhidroos- tavaliselt peopesade ja jalataldade higistamine on seotud emotsionaalse seisundiga  Hüpohidroos (ala- vähene higistamine) ja Anhidroos ( higi puudumine) =on tavaliselt pärilikud haigused.
Liigestuvaid luid aitavad fikseerida ja liikumist pidurdada ning suunata sidemed. seedeaparaat – koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti.
· Paget' tõbi harva esinev vorm, mille puhul esineb rinnanibul ekseemitaoline lööve · Tubulaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, mille puhul vähirakud on toruja kujuga · Mutsinoosne rinnavähk väga harva esinev vorm, piimajuhadest lähtuv rinnavähk, mida iseloomustab lima eritus · Medullaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvaja meenutab värvilt ajukude · Papillaarne rinnavähk väga harva esinev vorm, kasvajarakud meenutavad näsajalisi moodustisi 10 Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud.
Seedeaparaat: Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti.
Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis) 4.
Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid (viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad), niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole rakuvaheseinu) ja muu kujuga vetikaid.
Südame neuraalhari ja tema derivaadid Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid toruja südame teke ja cardia bifida Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet?
Ta alustab tööd peale gastrulatsiooni neurula staadiumis toruja organi tekkimisel kaela piirkonna kardiogeensest mesodermis • Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest?
Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks.
Küpsed 1,3-1,6 mm-se läbimõõduga helekollased marjaterad väljutatakse meie teiste kalade omadega võrreldes ainulaadselt pika võrkja seintega toruja marjalindina, mis kinnitub kõiksuguste vees olevate esemete (kivide, okste, rampade, kuhjalavade, isegi seisevpüüniste, tugevamate veetaimede jne.) külge, jäädes vette hõljuma.
16) Seedeorganite üldiseloomustus seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti.
Mõned vooluvetes elavad liigid ei ehita endale koda, vaid hoopis püünisvõrgust toruja püünise, kuhu veevool väikesi loomi ja orgaanilist ainet sisse kannab.
Emaskusiti on lühike torujas organ, mis põiekaelast sisemise kusitisuudme kaudu suundub taha- üles, avanedes tupe ja tupeesiku piiril ventraalselt.
Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks.
Tegemist on toruja õõnesorganiga, milles oleva kasvaja avastamiseks piisab uuringust optilise toru ehk endoskoobiga.
Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga.
Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga.
Neeluosas kokku kasvades moodustavad õielehtede alused pika toruja putke, mida rahvas peab ekslikult taime varreks.
Lehed varre tipus kuivalt pungataoliselt, lehed enamasti munaja alusega, ahenevad järsult lühikeseks tipu- osaks, toruja tipuga.
Toitumine Koolibrid toituvad nektarist, mida ammutavad oma pika ja peenikese noka ning toruja keele abil.
toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.
Kardiogeensest mesodermist tekib neurula staadiumis torujas organ, selle tekel alustab tööd süda.
Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond.
Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge.
Tornkraana nool on kinnitatud sõrestik- või toruja torni osa külge.
(Sellest tekib torujas organ süda) Kui endoderm eraldada, siis dif ei toimu.

Liited

toruja-d
toruja-huteid
toruja-huti
toruja-hutid
toruja-id
toruja-ks
toruja-lalised
toruja-lt
toruja-s
toruja-sse
toruja-st
toruja-t
toruja-te
toruja-teks
toruja-tel
toruja-tes
toruja-test

Sõnapaarid

hinge+toruja