T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Tiivapaar
Kasutatud lausetes (
Bioloogia)
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine
tiivapaar
omavahel
väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia.
Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene
tiivapaar
on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha.
Kahetiivalistel putukatel (kärbsed, sääsed) on vaid kaks tiiba, nende teine
tiivapaar
on säilinud sumistitena, mis tekitavad ka lendamisel tekkivat iseloomuliku heli.
Kahetiivalised – teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene
tiivapaar
on lendamiseks Kiililised – 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha.
Neid on kolmesuguseid – pidevkehalised ehk lehevaablased, munetilised, astlalised( mesilased, herilased, sipelgad) Selts kahetiivalised – Neil on üks paar kilejaid lennutiibu ja teine
tiivapaar
on muutunud sumistiteks.
Lennutiivad on kilejad, teine
tiivapaar
on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).
Tiivad: kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine
tiivapaar
, tagatiivad on muutunud sumistiteks.
Putukate teine
tiivapaar
on säilinud kahe lühikese jätkena, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli (pirinat).
Sääsed Lololo siin nimi Sääskede areng · Täismoondega arenevad · Neli järku: muna, vastne, nukk ja valmik · Kestab 10- 28 päeva · 200- 300 muna · Söövad pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit Elukeskkond · Lendamiseks esimene
tiivapaar
· Tagatiivad muutunud sumisteks · Lendavad niiske ja tuulevaikse ilmaga · Päikesepaisteline ja tuuline ei sobi · Elavad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades.
Arengul jääb sääskedel lendamiseks alles jäänud ainult esimene
tiivapaar
.
Enamikul liikidel on mõlemad
tiivapaar
id välja
arenenud.Mardiklaste iseloomulikuks tunnuseks on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. .
Enamasti esineb vaid üks
tiivapaar
, nt kahetiivalistel, isastel kilptäidel, mõnedel ühepäevikulistel.
Teine
tiivapaar
on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks.
Teine
tiivapaar
on säilinud kahe lühikese jätke ehk sumistina.
Mõlemad
tiivapaar
id ehituselt
sarnased; kilejad, tiheda soonestusega; puudub tiivaliiges, mis võimaldaks tiibu kokku panna.
Isastel on säilinud üks lihtsa soonestusega
tiivapaar
.
Valmikutel on keskrindmiku
tiivapaar
moondunud
jäikadeks kattetiibadeks.
Teine
tiivapaar
on muutunud sumistiteks.
Kahetiivalistel on teine
tiivapaar
muutunud
sumistiteks.
Hemiptera – nokalised Eestis 1250 (1500) liiki 0.5 – 110 mm iminokk, esimene
tiivapaar
tugevam
kui tagumine Lutikalised.
________________________________________________________________________________ _______________________________ KAHETIIVALISED Kahetiivalistel on kaks tiiba,teine
tiivapaar
on silinud kahe sumistina.
Liited
Sõnapaarid
Liited
tiivapaar-e
tiivapaar-i
tiivapaar-id
tiivapaar-ide
tiivapaar-iga
Kirjapilt
.