Süsihappegaasiks

Kasutatud lausetes (Keemia)

Etanooli biotoime (mis aineteks lagundatakse organismis etanool, miks on etanooli kuritarvitamine kahjulik organismile, millest võib sõltuda vere alkoholisisaldus, etanooli ja tema lagunemissaaduste mõju organismile, organitele ja käitumisele mõne aja möödudes ning tulevikus, alkohoolse joobe tundemärgid, kroonilise alkoholismi tundemärgid) Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks.
Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks.
Iseloomulik sademeterikastele aladele · Ferralisatsioon mulla rikastumine rauaoksiididega · Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks · Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Murenemine 1.
Oksüdatsiooniprotsesside käigus orgaaniline aine laguneb lämmastikuks, süsihappegaasiks ja veeks Biomanipulatsiooni põhimõte - Fütoplanktoni kui toiduahela aluse kontrolli alla võtmine ökoloogiliste meetoditega.
Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.
Alkoholi ainevahetus erineb oluliselt teiste toitainete ainevahetusest - kui tärklis ja liitsuhkrud näiteks lagundatakse glükoosiks, siis alkohol lagundatakse kõigepealt atseetaldehüüliks (mis tekitab joobeseisundi), siis atsetaadiks (äädikhappeks) ja lõpuks süsihappegaasiks ja veeks.
Hapnikku on inimese organismis tarvis eeskätt toitainete lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks ning sellised protsessid on omakorda vajalikud energia saamiseks.
Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks.
Näiteks fossiilsete kütuste põletamisel muutuvad nafta, kivisüsi, põlevkivi vms. kasulikuks soojusenergiaks ja üsna tarbetuks või isegi kahjulikuks süsihappegaasiks ja tuhaks.
Süsihappegaasi transport: 7% verre jõudnud süsihappegaasist transporditakse lahustunult vereplasmas 23% seotakse hemoglobiini aminorühmadega karbaminohemoglobiiniks (CO2 Hb) 70% süsihappegaasist transporditakse HCO3-kujul Kopsudes toimub vastupidine protsess: bikarbonaatioon pöördub tagasi punaliblesse, seostub prootoniga, tekkinud süsihape dissotsieerub süsihappegaasiks ja veeks.
17 Muutused tärklisega Jahus sisalduvate fermentide toimel lagunevad tärkliseterad lihtsamateks ühenditeks dekstriiniks ja suhkruks - need omakorda pärmi fermentide toimel alkoholiks ja süsihappegaasiks.
Näiteks: S + O2 = SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH2 + 2O = CO2 + H2O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide.
Richard Dawkins räägib vastavalt kas põlevkivi-või siis naftameemist: teadmised biosfääri käitumise kohta lubavad küll arvata, et fossiilsete mineraalide liigne muundamine süsihappegaasiks võib kallutada keskkonnaseisundit märgatavalt inimese kahjuks, ometi nõuab juurdunud tava jätkamist.
Näiteks: S + O2 ® SO2 Hapniku toimel võivad põleda ka liitained, näiteks metaan, mis on peamine gaasipliitides kasutatava loodusliku gaasi koostisosa, oksüdeerub põlemisel hapniku toimel süsihappegaasiks ja veeks: CH4 + 2O2 ® CO2 + H2 O Hapnik on fluori järel elektronegatiivsuselt teine element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide.
Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks.
Taimede kasvuks peab mullas lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet (C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3).
Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks.
Detridofaagid ja redutsendid toituvad surnud orgaanilisest ainest ja seega lagundavad seda uuesti algaineteks (toiteelementideks, süsihappegaasiks, veeks).
Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi.
Pärmiseente toimel kääritatakse virdesse tekkinud linnasesuhkur alkoholiks ja süsihappegaasiks.
Anaeroobne kääritamine- laguneb osa muda orgaanilisest ainest metaaniks ja süsihappegaasiks, protsess viiakse kuni 90 % teor. gaasist on eraldunud -ei ole enam keskkonnaohtlik.
Algab käärimine 5 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale.
Pudeli avamisel rõhk langeb ja sealolev süsihape laguneb uuesti süsihappegaasiks ja veeks.
Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks.
Glükoos käärib, mitmesuguste mikroorganismide ensüümide toimel.Pärmiseened põhjustavad alkoholkäärimist 0 -IV +IV C6H12O6 à 2 CH3CH2OH + 2 CO2 Seega glükoos oksüdeerub vaid osaliselt süsihappegaasiks, osaliselt aga redutseerub piirituseks.
Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks.
Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained.
Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks.
Ühe glükoosimolekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt 38.
Kõige tõenäosemalt aitavad vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatorite HCl, NO ja NO2 osavõtt, kuna seejuures moodustuks just olemasolev kogus hapnikku.