Riigimaadel

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Nimetatud maatükid peavad vastavalt osariigi seadusandliku kogu juhtnööridele asuma ühes tükis üksteisele võimalikult lähedal osariigi seadusandliku kogu poolt valitud haldusüksustes ja piirkondades ükskõik millistel Ameerika Ühendriikidele kuuluvatel riigimaadel.
Kaitsekorralduslikke töid riigimaadel ja külastuskorralduslikku tegevust teostab RMK Rahvuspargi põhieesmärgid Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku.
LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mille etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. v Kõrgeim kohalik võim kuulus asehaldurile. v Aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav Maapäev, seal osalesid ka linnade esindajad. v Kohut talupoegade üle mõistis eramaal mõisnik, riigimaal staarost. v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule.
Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · sunnismaisus koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti · teokoormised sõltusid üles vakuraamatutesse vähenes mõisnike omavoli mõisniku suvast · kodukariõigus piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · kohtunikuks mõisnikud võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral - Tulemused: pärisorjus sisuliselt kaotati riigimaadel; mõisnike võim talupoegade üle vähenes, kellest said kuninga alamad. - Koormised: teotöö (igapäevaselt mõisasse talust töölisi härja ja töövahendiga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd (heinategu, viljalõikus), mõisavooris käimine (talvine viljavedu linna), loonusadam (vili, loomad, puud, hein, mesi), osalemine ajujahis (karud, hundid) 4.
Rootsi kuningad tegid algusest peale katseid muuta riigimaadel elavate talupoegade olukorda ka meretagustes provintsides; neis üritustes on nähtud isegi kavatsust luua Eesti ja Liivimaalegi Rootsi eeskujul vabatalupoegade kiht, millest kujunenuks keskvõimu tugi vastukaaluks väheusaldusväärsele aadlile.
Rootsi võimude suhtumine siinsetesse aladesse: - Eestlane = tööjõud - Pärisorjus - Pärast reduktsiooni riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati - Talupoegade olukorda parandati (vakuraamatud, võimalus kohtule kaebus esitada, vabastati peksukaristusest) - Liivimaasse suhtuti esialgu kui vallutusse, mille vanade eesõigustega ei pea arvestama sama palju kui Eestimaa omadega; seda meelt oli eriti Gustav II Adolf, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonna olemasolugi „Vana hea Rootsi aeg“ 11.
Kuigi Rootsi kuningad tegid katseid muuta meretagustel riigimaadel elavate talupoegade olukorda, oli see vastuseisus kohalikule aadlile ning olukord ei muutunud.
Nagu Poola aladel, oli ka Põhja- Eestis talupoja elu eramaadel raskem kui riigimaadel.
Põlluharijad ja maarahvas: Keskajal võisid põlluharijad ja maarahvas vabalt maad harida nii riigimaadel kui eravaldustes.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab riigimaadel kaitsealade looduskaitsetöid ning tegeleb külastuskorraldusega.
Praeguseks on kokku ca 1,9% (23 000 ha) metsade kogupindalast registreeritud metsa vääriselupaikadena. ehk tugipunktidena metsakaitsealade võrgustikus. 17 390 ha vääriselupaikades on kaitstud riigimaadel.
Kohtupidamine: presidentkondade kohtud ei tegelenud talupoegadega, nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid.
riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja vabastati ette orjuse täielikku kaotamist.
1680-1681 Viidi läbi reduktsioon *Vähendas talupoegade koormisi viies sisse vakuraamatu *riigimaadel kaotati pärisorjus Altmargi rahu – Mõlema rahva vabariik Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile
Suurem osa hooldatavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal (48%), riigimaadel asub hooldatavast alast 33% ning 19% alasid on jätkuvalt riigi omandis oleval maal.
 riigimaadel pärisorjuse kaotamine, valmistades ette pärisorjuse täielikku kaotamist.
· Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid.
riigimaadel moodustati halduspiirkondadena 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 10.
Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal.
Mõisnik mõistab kohut talupoja üle, riigimaadel staarostid.
Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid.
riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati.
riigimaadel talupoegade elu paranes.
Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus.
riigimaadel kaotati pärisorjus.

Liited

riigimaadel-e
riigimaadel-t