Raketibaasis

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

(Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m sügavustes kaevudes on õlikihi paksus kohati kuni 1 m; · Keila-Joa raketibaasis ohustab pinnasesse lastud raketikütus (samiin), mis sisaldab ohtlikke kantserogeene, tihedasti asustatud puhkepiirkonna joogivett; · Tartu lennuväljal ohustab õli ja mürgiste kütteainetega tekitatud reostus enam kui 100000 elanikuga ülikoolilinna joogiveehaaret; · Pakri poolsaarel on pinnas kohati tugevasti saastatud naftasaaduste ja pliijäätmetega; jälgimist vajab demonteeritud tuumareaktoritest pärinev radioaktiivne saaste.
raketibaasis läbiviidud samiiniuuringud (ka eelpool mainitud raketikütus) näitasid, et reostust seoses raketikütusega praktiliselt ei eksisteeri. - Sõjaväge teenindav autopark, mis koosnes 12 boksist ning garaazidest, asus samuti saare põhja-osas.

Kirjapilt.