Rahabaas

Kasutatud lausetes (Majandus)

RAHA PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID RAHABAAS JA RAHA PAKKUMINE Kontroll on antud enamasti keskpangale, mis saab mõjutada nii kommertspankade sularahareservi kui ka erasektori käes ringleva raha hulka.
Vastus: Õige Vale Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas.
RAHA JA PANGANDUS Raha võib esineda väga erinevates vormides: Kauprahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALL a ha r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha: EKSISTEERIB VIRTUAALSELT Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/: a) kulda (“kuldajastu”); b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid.
Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 5 Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda Complete kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas.
Raha kui rikkuse kogumise vahend Likviidseim vara Kõrge inflatsiooni korral kaotab raha oma väärtust Kõrge alternatiivkulu saamatajäänud intressi näol Rahaagregaadid M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Rahanõudlus Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele >> reaalnerahatasakaal M/P Dilemma: kas hoida rikkust sularahana või väärtpaberite vormis?
Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär.
5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad keskpank tõstab kohustusliku reservi määra pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiend Raha pakkumine kasvab, kui majandusse tuleb raha juurde - kas siis sularaha emiteerimise näol, hoiuste kasva Õige Selle esituse hinded 2/2.
Question 10 Punktid: 1 Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas.
Valige üks: Tõene Väär Küsimus 10 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas.
Question 4 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kahaneb rahabaas kasvab raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär.
Keynes: rahal on palju asendajaid rahanõudlus on elastne ja ebastabiilne (raha kui rikkuse kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige) (laugem joon) Klassikaline koolkond: rahal ei ole asendajaid rahanõudlus on stabiilne ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega) Rahapakkumine (-agregaadid) M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati.
Rahamassi suhtarvud Raha ringluskiirus V kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3 K3=Rahabaas (M0)/Rahamass (M2) Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15.
Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast.
Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi.
Kui a) mittepanganduslikust erasektorist; laenamine ei toimu pankadelt, siis rahabaas ei b) pangandussektorist;. suurene ja selle tulemusena ei teki uusi laene.
Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid.
Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1.sularahast (pangatähed ja mündid) ringluses; 2.reservidest, mida rahaloomeasutused hoiavad keskpangas 3.hoiustamise püsivõimaluse raames krediidiasutuste hoiustatud rahast.
Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) 13.
Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) · 9.
Mo – on rahabaas (raha majanduses) M1 – on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on piirangud nt raha väljavõtmisel) M3 = M2 + tähtajalised hoiused (M3 hulka arvatakse mõnedes riikides ka investeerimisfondides avatud arveid) • 9.
Raha instrumendid M0 (rahabaas)=sularaha (C) ja pankade vahendid Eesti Pangas (reservid) M1=sularaha+ nõudmiseni hoiused M2= M1 + tähtajalised hoiused M3= M2 + muud likviidsed vahendid „Raha asendajad“- CD, säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm.
Rahaagregaadid - M0 (rahabaas) = sularaha ja pankade vahendid Keskpangas (reservid) M1 = M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13.
MB = CU(ringluses olev rahamass) + RR(pankade vajalik reserv) + XR(pankade t�iendav reserv) Raha pakkumine Ms leitakse: Ms = mm(raha multiplikaator) *MB(rahabaas) U = r + d kus U - kapitali kasutamiskulu; r � intressi m��r (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse); d � amortisatsioon.
Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb.
Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo rahabaas.
Sellega suureneb rahapakkumine ja rahabaas.
Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis rahabaas kasvab.
Küsimus 17 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis rahabaas kasvab.
Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: 1. rahaagregaat Mo – rahabaas.
Question 54 Punktid: 1 Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb.
rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega.

Liited

rahabaas-i
rahabaas-iks
rahabaas-ile