Põlevkivimaardla

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Tekkinud keskordoviitsiumi ajastikul Settekivim, mis koosneb ½ mineraalosast ja ½ põlevast orgaanilisest ainest Värvus kollakaspruunist kuni rohekaspruunini Õhukeste kildudena süttib hõlpsasti, põleb suitseva leegiga, iseloomulik lõhn Põlevkivi Suuremad maardlad on Eesti põlevkivimaardla, Kukruse lade ja Tapa maardla Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes Kasutusalad: energeetikatööstuses.
Keskkonnakaitse erimeetmete rakendamine tegevus: 1) põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate keskkonnast tingitud negatiivsete tervisemõjude kaardistamine ja mõjude vähendamiseks leevendusmeetmete väljapakkumine; [1] 2) uuringud põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmiseks, mis peavad tagama reaalse ülevaate põhjaveevarust ja selle liikumisest planeeritavas kaevandamispiirkonnas, hüdrogeoloogiliste mudelite täpsustamine, mis võimaldavad määrata depressioonilehtrite ulatust ja väljapumbatava vee kvaliteeti; [1] 3) maapõueseaduse täiendamine nii, et arvestades süvauuringute tulemusi (tegevus 1), oleks tagatud inimese tervisele ja varale ning keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju maksimaalne võimalik vähendamine.
Leiukohad ja ressursid Eesti peamised leiukohad ehk maardlad on Tapa põlevkivi leiukoht ja Eesti põlevkivimaardla, mis mõlemad asuvad Kirde-Eestis.
6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla.
Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv, klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda, põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas.)) --- 35 Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks praeguse kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks.
Põlevkivi(google) Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse IdaVirumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist VäikePungerjani.
Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani.
Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses (foto autor tundmatu) Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat (skeem 1), kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas.
Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas.
Nad on moonutamata, sest Eesti kivimid pole lupjamiseks. omadused (poolused) kunagi käinud sügaval maakoores, kus on suur -Põlevkivi? - Eesti põlevkivimaardla 22.
Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa, kuid mida tegelikult annaks kasutada nii põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal.
Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja Jõhvist Väike-Pungerjani.
Nii näiteks pumbatakse Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel välja keskmiselt 300 000 m³ vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa.
Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanaküla, Põhja-Kiviõli ja Ubja karjäärides (kuni 30 m ) Allmaakaevandamine - põlevkivimaardla osas (Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides).
Ubja kaevandusväli asub Eesti põlevkivimaardla loodenurgas, põlevkihi avamusjoone lähedal.
põlevkivimaardla linnaelanikkond vähenes keskmisest enam Jõhvis ja Kiviõlis.
Keemiatööstusest on suur osa koondunud Kirde-Eestisse sealse põlevkivimaardla tõttu.
Eesti põlevkivimaardlate paiknemine ja hõivatus 2002. aastal.

Liited

põlevkivimaardla-d
põlevkivimaardla-id
põlevkivimaardla-l
põlevkivimaardla-s
põlevkivimaardla-t
põlevkivimaardla-te
põlevkivimaardla-test