Põhjasaami

Kasutatud lausetes (Eesti keel)

Demonstratiivpronoomeni näiteid Kalaallisuudi k (eskimo-aleuudi, Gröönimaa) Vertikaalne orientatisoon kanna 'too seal all' pinnga 'tii seal üleval' Relatsiooniline orientatsioon (suhtes rannikuga) anna 'too põhjas' (=Gröönimaa läänerannikul merele vaadates paremal) qanna 'too lõunas' (=Gröönimaa läänreannikul merele vaadates vasakul) Põhjasaami 5ne dat 'see' dat (a ülakomaga) 'just see) diet 'see siin (kuulaja lähedal)' duot 'too' dot 'too seal kaugemal' Substantiiviklassid · Subatantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeles kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks.
5 • Eesti keel kasutab enamiku Uurali keeltega põhjasaami 7 võrreldes rohkem iseseisvad grammatilisi sõnu. mokša 1 1 • Alumine pilt näitab, et eesti keeles on palju ersa 1 iseseisvaid grammatilisi sõnu aga soome 1 keeles on pikemad sõnad, sest nendes mari 9 väljendatakse muutetunnust.
Algupärase saami proosakirjanduse rajajaks peetakse Johan Turit, kelle traditsiooniliselt suulistel jutužanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910 põhjasaami keeles ilmuv suurim ajaleht on Guovdageaidnus ja Kárášjohkas toimetatav Ávvir.
Põhjasaamil on see olemas (kehtestati 1978. aastal) ning osad ülikoolid pakuvad seda Saami keele ja kultuuriga seotud aladel.
Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte.
Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on.
Keelte jaotus ja kõnelejate hulk Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks. > läänesaami keeled o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud) o koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) o Akkala saami keel (väljasurnud) o Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) o turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) 2.2.
Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel.
· Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami.
Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel.
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?
· Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme.
Kokku on saamidel kuus kirjakeelt: lõunasaami (Norra), luulesaami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi, Soome ja Norra), inari- ja koltasaami (Soome) ja kildinisaami (Venemaa).
· Finnmark Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond.
Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU).
· Kõige rohkem kasutatavaim saami keel on põhjasaami keel.

Liited

põhjasaami-de
põhjasaami-dele
põhjasaami-keelne
põhjasaami-keelseid
põhjasaami-l