Puaas

Kasutatud lausetes (Keemia)

Viskoossuse valem on gradient, teisisõnu kiiruse muut ühest kihist teise üleminemisel. on viskoossus, selle ühik on puaas.
Dünaamilise viskoossuse ühikuks on puaas (P): Ns 1P = 0,1 . m2 Naftatoodete voolavust mõõdetakse kineetilise viskoossusega, mis saadakse dünaamilise viskoossuse jagamisel vedeliku tihedusega.
Kui seejuures on takistava jõu suurus 1 düün, siis vedeliku viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik).
Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi).
Viskoossus (dünaamiline viskoossus µ, kg/(m . s) ehk Pa . s; 1P [puaas] = 0,1 Pa . s) on vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist.
Kui need ühikud on CGSE süsteemis, siis on sellise vedeliku viskoossus 1 puaas (P), kui aga SI süsteemis, siis on sellise vedeliku viskoossuse ühikuks 1 Pas (1 Paskal x 1 sekund) 1P = 0,1Pas = 0,1 Ns/m2 Vee viskoossus toatemperatuuril on ~1 cP ehk ~10-3 Pas 9.
Dünaamilise viskoossuse mõõtühikuks on SI süsteemis paskalsekund (Pa·s = kg/(s·m)), CGS-süsteemis aga puaas.
Mõõtühikuks tehnilises süsteemis on puaas (P).
Võib kõikuda vahemikus o,51- kuni 0,55 · Viskoossus kõigub vahemikus 0,012 kuni 0,02 P( puaas) Sõltub mineraalainete sisaldusest.
Viskoossuse ühikuteks os SI süsteemis Pa s-1 (ehk N m-2 s-1 või kg m-1 s-1), CGS süsteemis P (puaas, g cm-1 s-1).
SI-süsteemis: kg/ms CGS-süsteemis: 1 Pas = 10 P (puaas) 60.

Sõnapaarid

senti+puaas

Kirjapilt.