Prügilagaas

Kasutatud lausetes (Loodus)

Taas- või korduskasutus Biokäitlus Üldine eesmärk - vähendada jäätmeteket Teisene toore Aeroobne käitlemine Jäätmekütus ja prügilasse ladestatavate sortimata (kompostimine) Anaeroobne käitlemine jäätmete hulka Kompost Põletamine/masspõletamine prügilagaas prügila - viimane, jäätmetekitajale kõige Jäätmete, biogaasi Biogaas kallim jäätmekäitluse viis Energia ja jäätmekütuse põletamine Tarbija Ringlussevõtt Kõrvaldamine Põlemisjäägid Ladestamine prügilasse Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38 Jäätmekäitluse õiguslikud alused Euroopa Liidu õigusaktid Kodune lugemine 8.septembriks: Eesti õigusaktid JÄÄTMESEADUS Kohalike omavalitsuste õigusaktid Kaasa võtta arvuti 2-3 inimese kohta!
Prügilagaas: Sanitaarsed prügilad toodavad suurtes kogustes metaani ja CO2, tänu prügilasse paigutatud orgaaniliste materjalide bioloogilisele lagundamisele.
Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik.
Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik.
Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht.
Biogaasi kogub kokku Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (endine Tallinna Prügila AS) ning tarnib selle OÜ Tallinna Prügilagaasile, kes sellest omakorda soojust ja elektrit toodab (Biogaas 2011).
· Lisaks on biogaasi võimalik saada nn iseenesliku anaeroobse käärimise protsessi käigus prügilatest (prügilagaas) ja see kokku koguda ning muundada kasulikuks energiaks.
Prügilagaas on kahjulik, sest ta on nn kasvuhoonegaas; on tuleohtlik; takistab prügila haljastamist, on ohtlik tervisele.
Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE) Kompostimine on aeroobne, selles osalevad bakterid, seened ja teised mullaasukad.
Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse.
• Prügilas tuleb teha ka muid toiminguid: − Kompostida orgaanilisi jäätmeid − Ümber töötada ehitusprahti (kattematerjal, teed) − Ajutisele ladustada jäätmeid ja jäätmekütust − Jagada või müüa jäätmematerjali − Müüa energiat (prügilagaasi) Prügilareostuse Prügilareostuse levimine levimine Reostuse ohjamine • Esmajärjekorras on prügila (jäätmekäitluskeskuse) ülesanne reostuse leviku tõkestamine!
Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas.
Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Taastuvenergia  Kehtiva Elektrituruseaduse mõttes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Vähem saadakse Eestis energiat sõnnikust (biogaasina), heitvete mudast (samuti biogaas), prügila olme- ja tööstusprahist (prügilagaas) ja põhust põletamise teel.
Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4.
Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.
Aktsiate energiaallikad: 95 %-lt hüdroelektrijaamad , veidi rohkem kui 2% puit ja puidujäätmed , 1 % biogaasist ja ülejäänud 2 % muudest allikatest ( prügilagaas , päikese , reoveesetete gaas ja tööstusjäätmed ) .
Biomassi põhised taastuvad energiaallikad Eestis. - Mets (puitbiomass) - Looduslikud ja poollooduslikud kooslused (rohtne biomass) looduslike rohumaade hein ja pilliroog – reaalne lähiajal 150 GWh/a - Põllukultuurid - Põllumajandusjäätmed (loomsed, rohtsed) - Põhk – reaalne 110 GWh/a - Vetikad (veetaimed) - Olme- ja tööstusjäätmete biolagunev osa - Biogaas (prügilagaas, reoveegaas) 11.
prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine.
Näiteks, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis: – prügilagaasi tekib vähem, – nõrgvesi on lahjem, – lademe stabiliseerumine kiireneb, – prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene.
OÜ Tallinna prügilagaas opereerib koostöös Tallinna Prügila AS-ga Jõelähtme prügilas tekkival prügilagaasil põhinevat soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama.
Lademesse infiltreerunud vihmavesi ja lademes tekkinud prügilagaas kogutakse ning käideldakse.
Tagasijuhtimine prügilademesse (vahepuhastus) Prügilates tekib ka prügilagaas: · Anaeroobse lagunemise saadus · Gaasi tekib pikka aega, kuni prügilade on lõplikult stabiliseerunud · Väikestes prügilates gaas lendub, suurtes kogutakse ja kasutatakse ära või põletatakse kohapeal prügilagaasi kahjulikkus: tuleohlik, kasvuhooonegaas, ohtlik tervisele ja looduskeskkonnale Prügila sulgemine: · Projekt (vastavalt nõuetele) · Prügikeha korrastamine, katmine · Kraavid, nõrgvee puhastussüsteemid · Gaasi kogumine, puhastamine ning kasutamine · Haljastamine · .............................................
prügilagaas tekitab õhupuudust taimede juuretsoonis (gaas tõrjub H2 välja, hapnik tarbitakse), toksilisust, veepuudust.
Biogaas: prügilagaas 6 suuremat prügilat 210 -250 GWh/a; biogaas -sõnnikust, heitvee mudast ja biolagunevatest jäätmetest 96 mln m3e 576 GWhbiogaasi aastas.

Liited

prügilagaas-e
prügilagaas-i
prügilagaas-id
prügilagaas-ide
prügilagaas-iga
prügilagaas-iks
prügilagaas-il
prügilagaas-ile
prügilagaas-ina
prügilagaas-ist