Proletaaride

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Rahva vabaduse partei- Nägi venemaa dem vabariigina; sotsialistide- revolutsionääride partei- nägid venemaad sotsialistliku riigina, mis tuli reformide kaudu; vstdp reformalistlik organisatsioon- ja vsdtp marsistlik organisatsioon eesmärkideks oli kehtestada nn proletaaride diktatuur ja vägivaldsete meetodidega ehitada üles sotsialistlik venemaa Miks õnnestus esile kerkida enamlastel?
Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väekohustusest vabastatud, riigile ja ühiskonnale võisid kasu tuua nende lapsed, seetõttu kutsuti neid proletaarideks.
Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed mistõttu vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks.
*Koloniaalvõimudest vabanemise võis anda kohalikele kommunistidele võimaluse haarata võim, kuulutada välja proletaaride diktatuur ja sotsialismi üles ehitamine. *venemaalt alguse saanud revolutsioonilised meeleolud levisid Euroopasse.
Mariuse sõjaväereform: 1) proletaaride värbamine palgasõduriteks (väepealikult relvastus + maatükk)- ehk nad said pappi selle eest ja sellep taheti sinna saada NB: ennem olid siiski kohustuslikus sunnis talupojad, kes tegid seda tasuta 2) Senati ja magistraatide ignoreerimine 3) Väepealiku autoriteedi suurenemine Sulla oli esimene riigimees, kes kehtestas (82 eKr) riigis ainuvõimu (diktaator; esimest korda oli Roomas diktaator).
· Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks · Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
Seisused: 1)Senaatoriseisus Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama.
4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust.
Elenike arvu kiire suurenemine tõi kaasa kiire ja lohaka elamuehitamine, linnapilti ilumusid mitmekorruselised üürimajad vaesemate inimeste ja proletaaride majutamiseks.
Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks.
Lihtrahva enamiku mood linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:väikemaaomanikud ja rentnikud.Kui linnad kasvasid, kasvas ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
· Traditsiooniliste elamute kõrvale ilmusid odavad mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad vaesemate inimeste, sealhulgas ka proletaaride majutamiseks.
Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks.
Laostunud talupojad muutusid ühiskonna ülalpeetavateks ehk proletaarideks.
Bolsevike ja vasakesseeride liit kasutas iga võimalust näitamaks end tõeliste proletaaride kaitsjana, samas kui nende konkurendid paistsid pursuide ees lipitsejatena (Melancon 1997).
Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk.
See kõik viis Mariuse sõjareformini kus ta proletaaride hulgast hakkas värbama sõjamehi elukutselisse palgaarmeesse.
Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama.
Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks.
Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles – ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks.
Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud.
Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast.
Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk.
Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk.
proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda.
3. linnade käsitöölised, talupojad ja rentnikud- pidevalt suurenes proletaaride hulk. tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile tasuta vilja jagama.
Kui linn kasvas suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas.
proletaaride ainus vara oli lapsed (proles), sellest tuli ka nende nimetus.
Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse.
proletaaride hulga suurenemine - rahvakoosolekud.