Piirissaar

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: Matsalu rahvuspark, AlamPedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, PuhtuLaelatuNehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala
Vanausulised Geograafiline eluala: Peipsi järve ääres Mustveest Varnjani, lisaks piirissaar vanausuliste musta värvi kirikuriietust ehk sarafani; pühakojas toimub jumalateenistus vanaslaavi keeles, millest eestlane midagi aru ei saa; pühakojas lauldakse erilise noodikirja järgi ja laulmisel ei tehta pause, lauldakse katkematult; Vanausulistel on säilinud komme pühakojas maani kummardada.
Peipsi ja Pihkva järve ainsaks suuremaks saareks on Piirissaar.
Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas.
Eestis on Ramsari-aladeks: Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark; Alam-Pedja, Endla, Nigula, Muraka, Puhtu-Laelatu, Laidevahe looduskaitseala; Emajõe-Suursoo ja Piirissaare, Hiiumaa laidude ja Käina lahe-Kassari maastikukaitseala.
Nimeta Ramsar alad Eestis (vähemalt 7) Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Laelatu-Puhatu-Nehatu märgala, Alam-Pedja looduskaitseala, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Endla soostik, Muraka soostik, Emajõe suursoo ja Piirissaar 86.
Matsalu rahvuspark, Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala, WASHINGTONI KONVENTSIOON loomad, taimed müük Kirjutati alla 1973. a ja jõustus 1975. a.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalad Eestis on: - Matsalu rahvuspark, - Alam-Pedja looduskaitseala, - Emajõe Suursoo ja Piirissaar, - Endla looduskaitseala, - Hiiumaa laiud ja Käina laht, - Muraka looduskaitseala, - Nigula looduskaitseala, - Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, - Soomaa rahvuspark, - Vilsandi rahvuspark, - Laidevahe looduskaitseala.
Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis).
Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar.
Mõned neist on väikesaared (Ruhnu, Piirissaar jt.), mitmed asuvad metsade ja soode taga.
Pindala 3555 km; Liigestub Suurjärveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks; Keskmine sügavus 7 m; Suurim sügavus 15,3 m Lämmijärves; Rannajoon sirge - Remda ps. ja Värska orglaht; Saari 35 (suurim Piirissaar); Suubub 237 jõge - suuremad Velikaja ja Emajõgi; Velikaja 57% valgalast; Veetaseme kõikumine 28-31 m-ni; Vesi vahetub 2 aasta jooksul.
Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal.
Millises veekogus asub Piirissaar?
Noarootsi pls) lõunapoolseim Piirissaar *Seleta lahti lause:”Eesti hommik algab Narvas” *Euroopa nimi on tuletatud sõnast „ereb”(loojang, õhtu).
• Pindala 3555 km • Liigestub Suurjärveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks • Keskmine sügavus 7 m • Suurim sügavus 15,3 m Lämmijärves • Rannajoon sirge - Remda (Rämeda) ps. ja Värska orglaht • Saari 35 (suurim Piirissaar – 7,5 km²) • Suubub 237 jõge - suuremad Velikaja ja Emajõgi • Velikaja 57% valgalast • Veetaseme kõikumine 28-31 m-ni • Vesi vahetub 2 aasta jooksul Peipsi valgala VÕRTSJÄRV • Tekitas Võrtsjärve jääkeel • Esineb 4-5 saart (tuntuim Tondisaar) • Läbivooluline (Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi, välja voolab Emajõgi) • Keskmine veetase 33 m • Keskmine sügavus 2,8 m • Suurim sügavus 6 m Eesti põhjavesi, veekihid.
Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.)) --- 13 Eesti suuremad saared Saar Pindala (km2) Saaremaa 2673 Hiiumaa 989 Muhu 198 Vormsi 92 Kassari 19,3 Naissaar 18,6 Kihnu 16,4 Väike-Pakri 12,0 Suur-Pakri 11,6 Ruhnu 11,4 Abruka 8,8 Vilsandi 8,8 Piirissaar 7,5 Prangli 6,4 Osmussaar 4,7 Vohilaid 3,9 Aegna 2,9 ((Foto: Eesti mandriosa kõige põhjapoolsem paik on kividerohkem Purekkari neem.))
Suurimad neist on Kolpino, Piirissaar ja Kamenko (Hein, 2008).
1) Matsalu 2) Viimsi 3) Pakri 4) Narva 5) Vaindloo 6) Irbe 7) Pärispea 8) Piirissaar 9) Soela 10) Narva 6.
Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe.
Nimi Pindala (km²) Pikkus (km) Laius (km) Kolpino 11,100 6,40 3,30 Piirissaar 7,800 4,50 2,80 Kamenka 4,000 4,70 1,40 Verhni 0,850 1,76 0,82 Gorodets 0,840 2,65 0,48 Talabsk 0,620 1,50 0,55 Kolontsõ 0,300 1,20 0,40 Stanok 0,300 0,76 0,49 Ozolets 0,220 0,62 0,45 Malõi Issad 0,190 0,85 0,38 Salusaar 0,150 0,85 0,32 Zajatši 0,140 0,54 0,30 Starõi Mtež 0,120 1,18 0,16 Semski 0,065 0,58 0,18 Vasikakuiv 0,031 0,41 0,10 Peipsi arvudes.