Paukgaas

Kasutatud lausetes (Keemia)

Nii laadimise kui tühjenemise ajal hüdrooksiid muundub vesinik ja hapnik kokku saadakse paukgaas suur mahutavus, erikaal väiksem, hea ventilatsioon peab olema Liitiumioon akud Mahutavuselt 5 korda suurema mahutavusega kui pliiakud Lennuki osad Kuidas nim ühildatud kald ja kõrgustüüre- eleronid, elevonid, elevaatorid Kuidas nim, tänapäevastel, hävitus lennukitel kald- ja kõrgustüüre sabas, eleronid, taileronid, elevaatorid Milline põhiline jõud mõjub tiivatala ülemisele vööle?
Vesinik- soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või hapnikuga plahvatuse ohu, tekib paukgaas, selline olukord võib tekkida lülititest tekkiva sädemete korral, seetõttu vesinikku kasutatakse hermeetilises süsteemis.
Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.
· Eriti tugevasti plahvatab nende segu moolsuhtes 2:1 (paukgaas) VESINIKU SAAMINE · Tööstuses toodetakse vesinikku väga suurtes kogustes, kasutades lähteainetena loodusliku gaasi (metaan) või vett.
Katse 5: kompleksühendi saamine 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2 Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku.
· naatriumi reageerimine hapnikuga: I -II 4 Na + O2 2 Na2O · vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus): I -II 2 H2 + O2 2 H2O · magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!): II -II 2 Mg + O2 2 MgO Kui aga elemendil kindlat oksüdatsiooniastet pole, tuleb meelde jätta, mis oksiid kõige levinumalt tekib. · raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III)oksiid (raua roostetamise põhivõrrand) III -II 4 Fe + 3 O2 2 Fe2O3 · süsiniku reageerimine hapnikuga: täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas): C + O2 CO2 · väävli reageerimine hapnikuga: tekib vääveldioksiid (kasvuhoonete puhastamine, SO2 on mürgine): S + O2 SO2 NB!
Puhas vesinik põleb õhus sinaka leegiga,paukgaas on plahvatusohtlik.
• naatriumi reageerimine hapnikuga: +I -II 4 Na + O2  2 Na2O • vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus): +I -II 2 H2 + O2  2 H2O • magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!): +II -II 2 Mg + O2  2 MgO Kui aga elemendil kindlat oksüdatsiooniastet pole, tuleb meelde jätta, mis oksiid kõige levinumalt tekib. • raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III)oksiid (raua roostetamise põhivõrrand) +III -II 4 Fe + 3 O2  2 Fe2O3 • süsiniku reageerimine hapnikuga: täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas): C + O2  CO2 • väävli reageerimine hapnikuga: tekib vääveldioksiid (SO2 on mürgine): S + O2  SO2 ALUSELISTE OKSIIDIDE ehk metallioksiidide KEEMILISED OMADUSED a) Tugevalt aluselised oksiidid (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega  tekivad alused.
Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas.
Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas.
Mristavat hlt tekitab ka vlgukanalis tekkiv paukgaas.
• naatriumi reageerimine hapnikuga: I -II 4 Na + O2  2 Na2O • vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus): I -II 2 H2 + O2  2 H2O • magneesiumi reageerimine hapnikuga (säraküünal!): II -II 2 Mg + O2  2 MgO Kui aga elemendil kindlat oksüdatsiooniastet pole, tuleb meelde jätta, mis oksiid kõige levinumalt tekib. • raua reageerimine hapnikuga: tekib raud(III)oksiid (raua roostetamise põhivõrrand) III -II 4 Fe + 3 O2  2 Fe2O3 • süsiniku reageerimine hapnikuga: täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid (süsihappegaas): C + O2  CO2 • väävli reageerimine hapnikuga: tekib vääveldioksiid (kasvuhoonete puhastamine, SO2 on mürgine): S + O2  SO2 NB!
6. mail mail 1937, 1937, mil mil saksa saksa zeppelin, zeppelin, Hindenburg, Hindenburg, hävines hävines kui kui õhulaeva õhulaeva sees sees vesiniku vesiniku jaja õhu õhu segunemisel segunemisel tekkinud tekkinud paukgaas paukgaas plahvatas. plahvatas.
Vesiniku saamine: tööstuses vee elektrolüüsil 2H20->2H2+02 . laboris metallide reageerimisel hapetega (nt Ca+2HCl->CaCl 2+H2) Paukgaas gaasisegu, mis koosneb 2 mahuosast vesinikust ja 1 mahuosast hapnikust, on väga plahvatusohtlik.
Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas.
Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H 2+O2) – paukgaas.
Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) – paukgaas.
Mis on paukgaas?
Vesiniku Paukgaas Õ 86-87; Õ 89 küs Õ lk 87 katse 1 saamine 1-5; TV 20-21 38.

Liited

paukgaas-i
paukgaas-iga
paukgaas-iks
paukgaas-iprooviga