Neuraminidaas

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Gripiviiruse sisenemine rakku Gripiviiruse nukleokapsiidis on ssRNA ja RNA polümeraas, ning membraanümbrises on kaks viiruse glükoproteiidi neuraminidaas (NA) e sialidaas ja hemaglutiniin (HA).
Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B. ja massiliseim levik vastupidavad; toatemp- patoloogias Äge Tähis püsivad 4 tundi olulisemad hingamisteede H1N1(seagripp)- seropüübid haigus, mis pinnavalgud A,B,C,D,E kahjustab ka H-hemaglutiniin Väliskeskkonnas- alumisi -Kinnitumine raku vähevastupidajad hingamis teid. pinnale ja Kuumutamisel- *Lastel- sisenemine kergesti alumiste N- neuraminidaas--> inaktiveeruvad. hing.teede viiruse rakust Läbipõdemisel infekts.
See toksiin põhjustab massiivset hemolüüsi, veresoonte suurenenud läblaskvust ja veritsust, kudede destruktsiooni (lihasnekroos) ning omab toksilist toimet maksale ja südamelihasele (bradükardia, hüpotensioon) · C. perfringens moodustab veel ensüüme (hüaluronidaas, DNA-aas ja neuraminidaas).
Virion võib olla nii kerakujuline kui ka moodustada filamente LINNUGRIPP Põhjustaja: Orthomyxoviridae Influentsa-A Lindudelt on isoleeritud kõiki hemaglutiniin- (16) ja neuraminidaas-(9)antigeeni kombinatsioone, mis tõestab viiruse äärmiselt suurt varieeruvust.
Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit Kalkunitel – septiseemia, artriit, endokardiit Virulentsusfaktorid * kapsel – kaitseb organismi fagotsütoosi eest (makrofaagide ja neutrofiilide vastu) – saab toimuda rakusisene replikatsioon * ensüüm – neuraminidaas – vaja kinnitumiseks endoteelile, toimub inasioon rakkudesse, kahjustab epiteeli, kinnituvad monotsüütidele. * ensüüm – hüaluronidaas – hõlmustab bakteri levimist kudedes. * pinnaproteiinid – aitavad kinnituda kudedele ja moodustada biofilmi. spaA proteiin on põhiline antigeen, mida kasutatakse vakstiini arendamisel – võimendab neutrofiilide opsoniseerimisvõimet.
Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid.
Ümbrise proteiinid: hemaglutiniin, neuraminidaas, fusiooniproteiin (raku membraanid lagunevad, tekib polünukleitiidne hiidrakk ehk süntsüütium).
 Membraan pärineb rakatunud raku plasmamembraanist  Kõigil Paramyxoviirustel on olema: o HN (hemaglutiniin-neuraminidaas) o F (fusion valk) mis põhjustab pH-st sõltumatut viiruse ja raku membraanide liitumist.
Valgulised struktuurid: hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine.
Ümbrises kaks glükoproteiini – F fusiooniks ja HN (paragripp, mumps), H (leetrid) või G (RSV) (hemaglutiniin-neuraminidaas, hemaglutiniin või G-proteiin) seostumiseks.
Gripiviiruse muteerumine, rekombinantsed gripiviirused ja nendega seotud ohud Gripiviirus: o Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti – RNA polümeraas teeb palju vigu, mida ei parandata!
Hemaglutiniin ja neuraminidaas.
Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp)  Hemaglutiniin H1  Neuraminidaas N1 2.
Neuraminidaas – levikuks.