Naftamaardla

Kasutatud lausetes (Keemia)

Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.
Selle head näited on merepõhja naftamaardlaid ja rannikut ühendavate torujuhtmete arengukontseptid ning nn arukate puurkaevude väljakujundamine.
Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla.
Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla.
· Puurimistehnoloogia arenedes ning suures naftapuuduses muutuvad kasutuskõlblikeks ka sellised varud, mis varem kättesaamise hinna tõttu ära põlati-500 tuhande ruutkilomeetri suurune naftamaardla usas Põhja-ja Lõuna-Dakotas.
3 3.1 Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla 4)Naftasaadused · Asfalt- on musta või pruuni värvi viskoosne, peamiselt süsivesinikest koosnev looduslikult esinev aine.
· Brasiilia ranniku läheduses avastati väidetavalt 33 miljoni barreli suurune naftamaardla.
Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga.
KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla brasiilias, Rosebanki naftamaardla naftaVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84 Iraak 115,0 155 Kuveit 99,0 108 Araabia Ühendemiraadid 69,9 69 Venemaa 60,0 18 Venezuela 52,4 50 Nigeeria 35,3 39 Liibüa 33,6 - EKSPORTIJAD JA IMPORTIJAD EKSPORTIJAD: Saudi-Araabia Venemaa Iraan Araabia Ühendemiraadid Norra Kuveit IMPORTIJAD: USA Hiina Jaapan Saksamaa India Lõuna-Korea NAFTA KASUTAMISE EELISED Suure kütteväärtusega.
Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla tänan kuulamast!
Maailma esimene 9,7 km pikkune torujuhe ehitati 1860. aastal Pennsylvanias ja see ühendas kohaliku naftamaardla raudteejaamaga.
Ainult mina ei saa aru sellest miks naftamaardla gaasi põletatakse tänapäeval.
Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse tootmiseks: § Õlid (mootoriõli,vaseliin) § Kütus (bensiin,petrooleum) § Lahusti § Kautsuk § Parafiin § Sünteetilised kiud § Plastmass naftareostus Igal aastal satub Läänemerre ligikaudu 50000-100 000 tonni naftat.
Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2.
Naftamaardlad on sageli seotud ka HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?
lemisse ossa, moodustadeski naftamaardla.
Naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm[1]) · Libra naftamaardla brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla suurimad naftatootjad Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas: · Saudi Araabia 10,37 · Venemaa 9,27 (2010. aastal juba 10,26[2]) · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76 · Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/1_nafta_ja_naftasaadused.html · Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani).
● Naftamaardla on 300 jala ehk 91,4 m sügavusel.

Liited

naftamaardla-d
naftamaardla-id
naftamaardla-sse
naftamaardla-st
naftamaardla-te
naftamaardla-tele
naftamaardla-tes