Mitteaadlikud

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

Hiliskeskajal sai võimalikuks ka lääni võõrandamine kõigepealt panimine, mis vormiliselt pole õiguste üleandmine, need kes olid võimelised andma suurt krediiti, siis nende kätte koondus suur osa maast, need olid ka linnad, jõukad inimesed; kui formiliselt said lääni ainult aadlikud, kuidtegelikkuses said lääni enese kontrolli alla mitteaadlikud.
Ülestõusu algus Märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või Saha kabeli juures Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd.
Eestlased olla tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd.
Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd.
Aadli(mõisad) sunniti talurahvakoole toetama koolihoonete ehitamise näol · 1688 LM mandri Eesti osas oli 38 talurahvakooli ja 900 õpilast · Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis nende oskusi demonstreerimas ja uuesti 1688, mil tagasiteel hukkus · 1688 oli Eestimaal 11 talurahvakooli ja 200 õpilast · 1689 andis kuningas korralduse asutada Eestimaa igasse kihelkonda talurahvakool ja aadel pidi ehitamist toetama: - Koolide asutamine edenes kehvemini kui LM-l Kõrgharidus ja kõrgkultuuri mõjud · 1632 Tartu Ülikooli(Academia Dorpatensis) asutamine: - Autonoomia ja maksuvabadus · Õppekeeleks ladina keel ja 4 teaduskonda · Professorid rootslased ja sakslased · Üliõpilased rootslased-soomlased ja baltisakslased ja domineerivalt mitteaadlikud I. tegevusperiood 1632-1656(katkes sõja tõttu) II.
Rootsi ajal said teatud tingimustel rüütlimõisa omanikuks ka mitteaadlikud.
Halastamatult löödi maha neitsid, naised, sulased ja teeniatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud kõik saksa verd inimesed kes kätte saadi.Olin üks pääsenuist.
Nad on õpetajate, preestrite, arstide lapsed, ehk siis mitteaadlikud ja mitterikkad inimesed.
Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder Vallal oli oma eelarve
Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna – kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 – mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 – mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 – lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder Vallal oli oma eelarve
Mõisnikelt võeti ära 1865.a täielikult kodukariõigus, 1866.a said eestlased uue vallaseaduse (suurendas valdade õigusi), 1868.a aga keelati seadusega teorendi nõudmine eramõisais. 1860ndatel said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta (esimesed eestlastest mõisaomanikud).
(Saare 2006, lk 63) 18. sajandi teisel veerandil tekkis taas vajadus korrastada aadelkonna koosseisu, sest mõisate omamise kaudu üritasid mitteaadlikud imbuda aadlike sekka.
Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi.
mitteaadlikud tohtisid täita vaid kõige madalamaid haldusülesandeid.
mitteaadlikud olid töökamad kui aadlikud ja nägid rohkem vaeva.
Ohvitserid olid enamasti mitteaadlikud.
Aadel moodustas rahavastikut 1 %, vabad mitteaadlikud 9% ja talurahvas 90 %; linnades elas 5 -6 % rahvastikust.
· Kõik nn klassiliste ametikohtadele mitteaadlikud said aadlitiitli.