Millibaari

Kasutatud lausetes (Füüsika)

Saturni kaaslane Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis erineb teistest hiidplaneetide kaaslastest selle poolest, et ta on ainus planeedi kaaslane, millel on atmosfäär, mis koosneb valdavalt lämmastikust ja on võrdlemisi tihe, rõhk pinnal 1600 millibaari.
Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan Hiidplaneetide teistest kaaslastest Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.
Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.
Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse.
Titan – Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis – on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.
Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku.
Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini olympus Mons' tipus.
Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10 9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku.
Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×109 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku.
Nagu näitavad Mariner 10-l tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku.
Keskmine rõhk pinnal on ainult 7 millibaari, kuid see muutub suuresti olenevalt kõrgusest - 9 millibaarist sügavaimatest orgudest kuni 1 millibaarini olümpuse mäe tipus.
Õhurõhu vertikaalseks gradiendiks nimetatakse õhurõhu langust millibaarides iga 100m kõrguse kohta.
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed  Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km  Diameeter on 4 880 km  Mass on 3.30*10^23 kg  Temperatuur muutub 90K kuni 700K  Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit  Tiirlemisperiood on 88 päeva  Pöörlemisperiood on 59 päeva  Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³  Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest  Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT  Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär  Äärmiselt hõre  koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist  atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem  Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse.
Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2 0 °C juures = 133,322387415 kg·cm−1·s−2 at 0 °C Pieso – Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.
Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari.
Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×109 millibaari.
Rõhk Marsil on 5 kuni 20 millibaari, Maal on see 1000 millibaari.

Liited

millibaari-des
millibaari-ni
millibaari-st