Mgaas

Kasutatud lausetes (Keemia)

Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel.
Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk⋅29 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaasg p0  22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel 0=Mgaas [g/mol] / 22,4 [dm3/mol] g/dm3 Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1).
Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (M(H2) = 2,0 g/mol) suhtes: Dõhk = Mgaas/29.0 või D(H2) = Mgaas/2.0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ⍴0 [g/dm³]= Mgaas [g/mol]/ 22.4 [dm³/mol] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
mgaas dõhk = ──── 29,0 Gaasi absoluutne tihedus – normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [ g/mol ] Ρ0 = ──────────── g/dm3 22,4 [ dm3/mol ] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Töövahendid CO2 balloon; 300 ml korgiga varustatud seisukolb; tehnilised kaalud; 250 ml mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ≈ 300 ml kuiva kolvi, mille massiks on m1.
=Ʃpi Pi= PüldxXi Xi - vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus- ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). –ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teistest raskem või kergem D=m1/m2=M1/M2 Suhtelist tihedust arvutatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass M≈ 29 g/mol) või vesiniku suhtes (M H2= 2,0 g/mol) ; Dõhk=Mgaas/29,0 ; D H2=Mgaas/2,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ρo= Mgaas[g/mol]/22,4 [dm3/mol] g/dm3 (N: õhu tihedus ρo=29/22,4= 1,29 g/dm3; veeauru tihedus ρo=18/22,4= 0,80 g/dm3 Ideaalgaaside seadused (Boyle`i, Charles`i, Daltoni[ülal]) Boyle`i seadus- konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P).
Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus, m1 M 1 D  m2 M 2 mgaas mgaas väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi Dõhk  Dh 2  vesiniku 29 2 suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas   (g/dm3) 22,4 28.
Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus (praktikumi CO2 töö näitel). m1 M 1 D  m2 M 2 Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus, D=M(co2)/M(õhk) mgaas mgaas Dh 2  Dõhk  2 29 väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi vesiniku suhtes Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas   22,4 (g/dm3) 29.
29 g/mol [ =Mgaas/22,4; Mgaas= x 22,4] Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri/rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja rõhk/temperatuur ei muutu?
Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325 Vm= 22,4·---------- = 22,7 dm3/mol 100 000 Kasutatud arvutusvalemeid: Clapeyroni võrrand: Ühe mooli gaasilise aine korral PVm R= -------- , kus R-universaalne gaasikonstant T mRT mRT n mooli gaasi kohta kehtib seos PV°= ------ ehk M= -------- M PV° PVT° Õhu maht V°= ------ , kus V°-gaasi maht normaal-või standardtingimustel P°T V-kolvi maht P-rõhk P°-normaaltingimustele vastav rõhk T- toatemperatuur T°-temperatuur normaal-või standardtingimustel Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [g/mol] °= -------------- g/dm3 22,4 [dm3/mol] Õhu mass kolvis: mõhk= °õhk · V° Gaasi suhteline tihedus (D) on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel ( V, P, T).
Mgaas m1 M 1 M gaas DH 2  D  Dõhk  2 m2 M 2 29  Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel M    gaas (g/dm3) 22,4 6 29.
V°= V°==295,14 ml= 0,295 l mõhk = °õhk V°0 mõhk=1,29*0,295=0,381 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m) m=m-mõhk m=124,09-0,381=123,71 g mCO=m-m mCO=124,26-123,71=0,55 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mCO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2 D== D==1,45 Mgaas=Dõhk*29 MCO=1,45*29=42,1 g/mol Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2.
Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Mgaas = Dõhk ⋅ 29 1.16 4 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas  g / mol  0  g / dm 3  22,4 dm / mol 3  1.17 mõhk   õhk 0 V 0 1.18 m3  m1  mõhk 1.19 mCO2  m2  m3 1.20   M CO2  44,0 g / mol 1.21 M CO2  44,0 ⋅ 44,0 ∆% = 100% 1.22 Püld  p H 2  p H 2O 1.23 millest p H 2  Püld  p H 2O 1.24 Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel P üld   p H 2O  VT 0 V  0 0 PT 1.25 Suhtelise vea leidmine: x õ  xt ∙ xõ Es = 100% 1.26 Tabel 1.1.
Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 152,37 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 152,21 g m2 - m1 = 141,73 - 141,56 = 0,16 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 310 ml = 0,31 dm3 õhutemperatuur t° =22 oC=295,15 K õhurõhk P = 101700 Pa normaaltingimustele vastav õhurõhk P0 = 101325 Pa normaaltingimustele vastav õhutemperatuur T0 = 273,15 K Arvutan CO2 ruumala V0 normaaltingimustel V0 = V0 =0,29 dm3 Selle kaudu arvutan õhu massi kolvis mõhk = ρ0õhk * V0 = 1,29 g/dm3 *0,29 dm3 = 0,374 g ρ0 = Mgaas (g/mol) / 22,4 (dm3/mol) Leian kolvi massi m3 = m1 – mõhk = 152,37 g – 0,374 g = 151,996 g Nüüd arvutan välja CO2 massi mCO2 = m2 – m3 = 152,51 g – 151,966 g = 0,544 g Kuna CO2 molaarmassi arvutatakse suhtelise tiheduse abil, siis tuleb leida CO 2 suhtelise tiheduse õhu suhtes.
Mgaas = Dõhk * 29,0 = mgaas / mõhk * 29,0 M(CO2) = 1,484 · 29,0 = 43,05 g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil.
 Mõhk = 29 g/mol Mgaas 29 ρ0 = 22,4 ρ0õhk = 22,4 = 1,29 g/dm 3 m = ρõhk * V0 mõhk = 1,29 g/dm3 * 0,297 dm3 = 0,383 g Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 114,22 – 0,383 = 113,837 g ja CO2 mass (mCO2) vahest mCO2 = m2 – m3 mCO2 = 114,40 –113,837 = 0,563 g Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m CO2 ja mõhk arvutata süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass MCO2. mCO2 0,563 g Dõhk = mõhk Dõhk = 0,383 g = 1,47 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,47 * 29 = 42,63 g/mol Vastus: Vastavalt arvutustele tuli süsinikdioksiid molaarmassiga 42,63 g/mol.
Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid.
D= Dõhk =Mgaas/29, 0 => Mgaas=Dõhk*29,0 =1,4518 1,4518*29,0 = 42,1024g/mol Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil.
Katse andmed: mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis)- 139,35 [g] mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis)- 139,56 [g] kolvi maht (õhu maht, CO2 maht)- 0,316 [dm3] õhutemperatuur- 26 [C ] õhurõhk 101000 [Pa] Katse arvutused: 1) V0= = 0,29[dm³] 2) P0= =1,29 [g] mõhk= 1,29*0,29=0,3741 [g] 3) m= 139,35-0,3741=138,98[g] mco2= 139,56-138,8=0,58 [g] 4) D== 0,998 Mgaas= *29 = 44,96 [mol/dm³] 5) M= = 45,19 [mol/dm³] 6) = 44,96-44,0= 0,96 [g/mol] %= *100= 2,18% Kokkuvõtteks Praktilise töö ülesandeks oli gaaside saamine laboratooriumis.

Anagram

mgasa

Sõnapaarid

kerge+mgaas
kuu+mgaas