Metsamaade

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Juurepessu levimine on olnud otseselt v kaudselt seotud just metsade majandamise intensiivistumisega puhtpuistute väljakasvatamise, suviste raiete, mitte-metsamaade metsastamisega, üha sagedasema raske tehnika tulekuga metsa, arvatavasti ka metsaväetamise ja kontrollimatu võõrpuuliikide introduktsiooniga.
Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa- aladel muudab oluliselt väikejõgede äravoolureziimi.
1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.
Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused Näitaja Eestis hindamisviis Metsamaade ha Puudus: Ei tähista mitte ainult tootlikku metsa 2.3 mln ha pindala ha/ inimene vaid ka noor mets, võsa, raiesmikud.
Lisaks hõivataks biodiisli laialdasem tootmine suured maa- alad õlitaimede kasvatamiseks, seda maad võiks kasutada hoopiski toidutaimede kasvuks (väidetavalt on Euroopas toiduainete hind tõusnud) ka võib laialdane õlitaimede kasvatamine võib viia metsamaade vähenemiseni.
Rekreatiivseteks metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka lagendikud, puhkerannad, veed-alad, liivikud, kivistikud, lood).
a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed.
Sellega kaasnevad sellised probleemid nagu väärtusliku põllumaa puudus, muldade sooldumine tänu niisutussüsteemidele, metsamaade põllustamine, muldade intensiivne ärakasutamine ja sellega kaasnev toitainete vähenemine muldades, üleharimine.
Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga.
Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused.
Probleemi põhjused Kõige suuremad põhjused Kalimantani metsade nii ulatuslikul raidel on metsade vale majandamine, röövraie, metsamaade muutmine istandusteks ja metsatulekahjud.
Et paremini kalavarusid majandada on Metsatüüp Peamised Riigid rannikuriigile antud rohkem õigusi: liigid  Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude. a Lähisekvatoriaa Tiikpuu, Boliivia, III Metsandus Territoriaalv Majandusveed Avaookean lne akaatsia Brasiilia  Mets – taastuv maavara, kuid väga aeglaselt eed Lähistroopiline Korgitamm, Kreeka,  metsamaade suurus ≠ metsamaade % 3- 12 kuni 200 miili Avaookean küpress Itaalia, Milles seisneb metsade tähtsus?
1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus.
Põhiveole eelneb kok tööd metsade istutamisest (külvist) kuni puidu ku- ja järgneb laialivedu, kusjuures vahepeal raieküpseks saamiseni. 104 toimub ümberlaadimine terminalides. 128 metsasus - metsamaade osakaal riigi pindalast põllumajandus - majandusharu, mis toodab toidu (protsentides). 102 ained, loomasööta ja toorainet tööstusele; jagu metsatööstus - majandusharu, mis tegeleb puidu neb taime- ja loomakasvatuseks. 10, 85 varumise ja töötlemisega. 23,105 põllum ajandusühiskond vt. agraarühiskond m onopol - turuvorm, kus on üks müüja, teenus päikeseenergia - inimesele kasulikuks, enamasti või ressurss.
Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit.
See toimus kahel viisil- talupoegade maa mõisastamine ja uute põllumaade kasutusele võtmine metsamaade arvelt ( polnud väga popp, sest oli suht raske).
Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool.
Oma mitmete oluliste puuduste tõttu on kraavitus valdavaks kuivendusviisiks vaid metsamaade kuivendamisel.
metsamaade killustumise tagajärjel vähenevad metsloomade looduslikud elupaigad ja liikumiskoridorid (Couch et al.
metsamaade puhul. drenaazkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks.
Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine).
Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum.
Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj.
Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit.
Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.metsamaade headust näitab metsakasvukohatüüp(jänesekapsas,naadi,lodu,po hla,sambliku jne.)
Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv.
Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud.
Soode uurimise teine suund arenes seoses metsamaade kuivendamisega.
Arvestuslangi suurus vähenes pidevalt seoses metsamaade transformeerimisega; selle mõningane suurenemine 1930-ndate aastate teisel poolel oli tingitud raieringi lühenemisest. 1935 ja 1936.a. moodustas puit 64,5 % kõigist kütteainetest, olles isegi tööstuses 1936.a. 33,4 %-ga teisel kohal põlevkivi (39,6 %) järel.
 Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid.
Taludel lisaks põldudele heina ja karjamaad, aidad, metsamaade kasutusõigus.

Liited

metsamaade-l
metsamaade-le
metsamaade-lt
metsamaade-na
metsamaade-st

Sõnapaarid

mitte+metsamaade
riigi+metsamaade