Merilaasi

Kasutatud lausetes (Kirjandus)

Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas.
Jätkus veel sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased uudiskogud.
Kuid ometi on eriti 1920. aastate teise poole loomingul olnud eriline tähendus eesti luule järgnevas arengus Betti Alveri, Kersti Merilaasi, Debora Vaarandi, Minni Nurme ja teiste kasvuaastaid on toitnud eriti see osa Underi luulevaramust.
Plahvatuslik olii 1956 aasta, mil ajakirjanduses ilmusid Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi ja mitme teise poeedi uut elutunnet väljendavad luuletused.
Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet.
Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu.
v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?
Kuressaare gümnaasium Sophie Stepanov KASUTA ELU ELAMISEKS Luulekava Doris Kareva, Betti Alveri, Uku Masingu, Ernst Enno, Heti Talviku, Juhan Liivi, Kersti Merilaasi ja Piret Bristoli loomingu põhjal Kuressaare 2015 Ärge pange tähele, (Kareva 1990:5) Ma karjun vahest See on mul närvidest.
Nimelt seal on paradigma kese, mida täiendavad August Sanga / Kersti merilaasi selleaegsed luuletused ning keskmest veel kaugemal olev / isikupärasem Uku Masingu ja Bernard Kangro looming.
1970 Luule igapäevased inimlikud nähtused, Debora Vaarand, Ellen Niit, Debora Vaarand ,,Tuule valgel", Ellen Niit Draama keskmes oli ühiskonna j keskpunktis olid kassetiautorid, vabavärss, Kersti Merilaasi, Hando Runnel, ,,Maailma pidevus", Kersti Merilaasi ,,Antud ja vahekord, samuti ajaloo ja mälu ökoloogiline mõtteviis Jürdi Üdi, Lennart Meri võetud", Hando Runnel ,,Avalikud laulud", Jüri Üdi problemaatika.
Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud".
GÜMNAASIUM KERSTI merilaasi elu JA LOOMING Referaat Juhendaja: Koostja: 2007 SISUKORD Lisa 2 13 SISSEJUHATUS Igal ajastul on olnud Eestis palju silmapaistvaid kirjanikke ja luuletajaid.
Oli maailma taasavastamise aeg, mida sümboliseerisid Kersti merilaasi luuletus kevadisse koplisse pääsevaist vasikaist, J.
Eriti kriitiline on rafineeritud Alveri ja Talviku vastu, veidi leebem merilaasi suhtes.
Tendentslik sotsrealism  1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal.  1945-54: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitlus.
Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S.
Lastekirjanduslik „sotsrealism“ 1940.-50. aastatel *1940-1944: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärttteosed (Kersti merilaasi lasteluulekogu, Marta Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-1954: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitus.
Arbujad: ● 1938. aastal ilmus antoloogia „Arbujad“; ● Selles olid Betti Alveri, Heiti Talviku, Barnard Kangro, Uku Masingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet; ● Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto; ● Vormi täpsus ja keeleline puhtus; ● Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima; ● Betti Alver: ○ sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas; ○ sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval; ○ õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat; ○ 1937 abiellus Heiti Talvikuga; ○ 1936 ilmus luulekogu „Tolm ja tuli“; ○ looming katkes 1942, uuesti jätkas 60ndatel; ○ 1966 ilmus luulekogu „Tähetund“; ○ 1971 „Eluhelbed“; ○ 1986 „Korallid Emajões“; ○ väga head tõlketööd, näit Puškini „Jevgeni Onegin“ 1964.
merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B.
Kersti merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).
Üksmeelse tunnustusega võeti vastu merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu).
Joel Sang on August Sanga ja Kersti merilaasi poeg Luulekogud "Abisõnad" (1983) "Vigade parandus" (1988) "Loomariik" (lastelaule, 1991) "Ohvitseride maja" (2008) Artiklikogud "Päripidi vastukarva.
merilaasi värssidega.
Merilaasi, J.