Memuaaride

Kasutatud lausetes (Kirjandus)

Päevikute ja mälestuste eripärad ajalooallikatena memuaaride all mõistetakse kirjutatud mälestusi, olgu endast, olgu teistest, olgu sündmustest, mida kirjutaja ise on kaasa elanud või pealt näinud ja mälu järgi kirja pannud, et säilitada kas üldsusele või ka endale ajalooliselt, kultuurilooliselt, isikulooliselt või mõnes muus suhtes väärtuslikke andmeid ja mõtteid.
Ikka enam ja enam hakkan pidama usutavaks tolle inglise ohvitseri üllatuslike memuaaride siirust, kes teenistusajal Šanghais sai sealsete oopiumiurgaste alaliseks külastajaks ja hiljem jagas maailmaga oma küllaltki kummalisi täheldustõike.
Eelmised põlvkonnad on näinud asju, millest minuealised saavad aimu vaid memuaaride ja piltide läbi.
Ta soovis siin pühenduda memuaaride kirjutamisele, mis hakkasidki ilmuma üldpealkirja all "Minu mälestused" ning köitsid lugejate tähelepanu hea ilukirjandusliku taseme poolest.
Muidugi, Repin memuaaride kirjutajanu poleks iialgi saavutanud seda elavat ilukirjanduslikku vormi, kui ta poleks olnud tugev dialoogi meisterlikus valdamises.
Lisaks tööle "Estonias" lavastas ja esines Pinna aeg-ajalt pea kõigis Eesti teatrites, aega jätkus ka memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks.
Hoolimata Saksa okupatsioonist ei unustanud haava kirjatööd, ta oli kahe viimase aasta jooksul saanud valmis memuaaride käsikirja ,,Laanemäe Manni lapsepõlvest’’, mida ta soovis kirjastada, kuid ei saanudki.
Muusikalise keele osas toetuski Võimas rühm Rimsky- Korsakovi memuaaride sõnul rohkem Glinka, Schumanni ning Beethoveni põhitõdedele.
Tema loomingu kandvama osa moodustavad 13 näidendit, 5 annet külajutte ja viimastega orgaaniselt kokkukuuluv kaheköiteline memuaaride kogu.
Peale memuaaride kirjutas ta mitmeid näidendeid, sealhulgas viis lõpule Niskamäe- tsükli("Niskamäe Heta", ""Entäs nyt, Niskavuori?"), lõi kuuldemänge ning töötas filmistsenaariumide kallal.
Keskajal läks memuaaride kirjutamine moodi esmalt Prantsusmaal seejärel ka Inglis- ja Saksamaal.
Vjazemski muud esi- nemised ajakirjanduses (eelkõige, dokumentide ja memuaaride publitseerimine) olid samuti osa “memoriaalprojektist”.
Ta alustas ka memuaaride kirjutamist, kuid postuumne „Mälestuste raamat” (1974) koostati peamiselt siiski tema meenutuste üleskirjutustest ja lindistustest.
Oma seitsmendal ja kaheksandal elukümnendil avaldas ta luuletuskogud ,,Siiski on elu ilus " (1930), ,,Laulan oma eesti laulu" (1935) ja koostas mahuka memuaaride käsikirja ,,Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest".
memuaaride viimase peatki andis tema poeg alles 1999. aastal vabaks ja see ilmus Saksamaal taskuvljaandes autori 100. snnipevaks.
Esimese maailmasõja memuaaride tsüklis joonistatakse sõja "virilat karikatuuri".
Marssal Mannerheimi memuaaride andmetel ründas N.
Elamusi kirjeldatakse vabalt Ilukirjanduslikud mälestused – kunstiliselt töödeldud Oskar Luts (7.01.1887 – 23.03.1953) - eesti viljakaim ilukirjanduslike memuaaride kirjanik - sündis Tartumaal - töötas apteekrina, vabaajakirjanikuna - esimese maailmasõja järel elas Tartus - Olulisemad teosed: „Kevade“ (1912), „Suvi“ (1918), „Tootsi pulm“ (1921), „Argipäev“ (1924), „Sügis“ (1938), näidend „Kapsapää“ ( lav.
" Kallid kaasteelised " . ( memuaaride kogum ).

Liited

memuaaride-ga
memuaaride-l
memuaaride-le
memuaaride-ni
memuaaride-raamatus
memuaaride-s
memuaaride-sse
memuaaride-st