Majapidamisgaas

Kasutatud lausetes (Keemia)

Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused.
Süsivesinik-ühend,mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust Polümeer-aine,mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest Kaksikside-kaks ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Kolmikside-kolm ühist elektroni paari kahe elemendi aatomi vahel Üksikside-aine elektron paar kahe elemendi aatomi vahel Alkaan- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid Süsinikahel- omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli Miks on süsiniku ühendeid palju rohkem kui teiste elmentide ühendeid?
Kui orgaanilisi jäätmeid kääritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kääritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina.
Küttematerjaliks sobib grillsüsi, grillbrikett , päevalillekoore brikett, lehtpuud ning majapidamisgaas.
Nii põlevad ahjus puit ja brikett, auto mootoris bensiin, gaasipliidis majapidamisgaas.
Suur osa erinevatest kemikaalidest, mis on inimesele tänapäeval väga vajalikud, on oma olemuselt mürgised - kütused, ravimid, puhastusvahendid, majapidamisgaas jne.
Kõige plahvatusohtlikemad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli, tärklise või puidu tolm).
Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Ohtlikumad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli või tärklise tolm).
Kui orgaanilisi j��tmeid k��ritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt k��ritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: süsteem aur-õhk – dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; süsteem gaas-õhk – butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3;süsteem tolm-õhk – kivisüsi, tärklis, väävel.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süsteem aur-õhk - dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , CH4, majapidamisgaas, NH3 ; *süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25.
Voolikud jaotatakse kolme rühma: esimesse - atsetüleeni, propaan- butaani ja majapidamisgaasi voolikud rõhuga kuni 617,8 kPa; teise - vedelkütuse voolikud rõhuga kuni 617,8 kPa; kolmandasse - hapnikuvoolikud rõhuga kuni 1961 kPa (20 kgf/cm 2).
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol- õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 22.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid: · süsteem aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; · süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 · süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 21).
Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat) NH3 ammoniaak, majapidamisgaas, C2H2 etüün, C4H10 butaan, CH4 metaan C3H8 propaan 3.
Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist.
3. etüün- metallilõikamine, gaasikeevitus, keemiatööstus, majapidamisgaas.
Naftasaadused: bensiin,diislikütus, petrooleum, majapidamisgaas.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on : 1) aur-õhk dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; 2) gaas-õhk butaan, C 3H8, C2H2, majapidamisgaas, CH4, NH3; 3) tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkut, väävel.
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk – dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süst gaas-õhk – butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3 ; *süst tol-õhk – kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 21).
Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid:  süsteem aur-õhk – dietüüleeter, bensiin, atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan;  süsteem gaas-õhk – butaan, C3H8, C2H2 , majapidamisgaas, CH4, NH3  süsteem tolm-õhk – kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25.
Metaan sisaldub majapidamisgaasis.
· majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist.
Van der Waalsi võrrand Atmosfäär: · Troposfäär - 0-10 km 290-220 K 78% N · Stratosfäär 10-40 km 220-270 K 21% O · Mesosfäär 40-80 km 270-180 K 1% Ar, 0,03% CO · Termosfäär 80-250 km 180-1500 K - N 250-500 km 180-1500 K - O · Eksosfäär 500-1000 km 1500< K O 1000-2500 km 1500< K He · 2500< km 1500< K H Plahvatusohtlikud gaasid: · CH (2,5...80) · Majapidamisgaas (5...35) · CH (5...15) · NH (15,5...27) Metaan - CH Põleb sinise leegiga: CH + 2O > CO +2HO · Maagaasi koostises 60-90% · Kasvuhoonegaas · Vähemürgine · Narkootilise toimega · Lämmatav gaas · Kasutatakse kütusena ja vesiniku tootmises · Transporditakse torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega.

Liited

majapidamisgaas-i
majapidamisgaas-ide
majapidamisgaas-iga
majapidamisgaas-ile
majapidamisgaas-ina
majapidamisgaas-is

Sõnapaarid

kodu+majapidamisgaas