Lisandgaasid

Kasutatud lausetes (Loodus)

Maa atmosfääri energeetikat reguleerivad tõhusalt temas väga väikestes kontsentratsioonides esinevad lisandgaasid.
Sekundaarne gaasiline aine läheb tahkesse või vedelasse olekusse kondensatsiooniprotsess, sulfaatsed orgaanilised osakesed (väävel), vulkaanipursket, organismide elutegevus, surnud organismide lagunemine, tselluloositööstus, kanalisatsioon, naftatöötlemine, tekib siis kui lisandgaaside konsentratsioon on suur. põlemine Osooniaukude teke.
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um.
KEEMILINE KOOSTIS Püsigaasid: gaasid, mille osakaal on püsiv (N2, O2, Ar) Lisandgaasid: gaasid, mille osakaal sõltub asukohast ja aastaajast (CO2, O3, H2O, CH4, N2O, NO2) Aerosool 9 AEROSOOLID - Vedelad ja tahked õhus hõljuvad osakesed - Päritolu: Looduslikud: tolm, merevesi, vulkaanipursked, taimed Inimtekkelised - Jaotatakse suuruse, keemilise koostise, päritolu järgi jms - Tähtsus: 1.
Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile gravitasioonilise separatsiooni tõttu.
● Väga suurtel kõrgustel hakkavad lisandgaasid kihistuma vastavalt molekuli massile gravitatsioonilise separatsiooni tõttu.
Praigu meie atmosfääri põhigaasid on N2, O2, ja argoon, lisandgaasid on H2O, CO2, Ne, He, CH4 ja Kr.
Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm.
Välisisolatsioonile mõjuvad tegurid:  õhurõhk p  temperatuur T  absoluutne niiskus H Välisisolatsiooni pindadele mõjuvad lisaks:  sademed  saastumine  tuul Välisisolatsiooni normaaltingimused: P = 101,3 kPa = 760 mmHg T = 20C H = 11 g/m3 Isolatsioonis kasutatavad gaasid Gaas Keemiline Elektriline tugevus koostis õhu suhtes Õhk *) 1,0 Lämmastik* N2 1,0 Elegaas* SF6 2,5 Freoon* CCl2F2 2,5 * ei ole välisisolatsioon *)Õhu parameetrid: Atmosfääri kogukõrgus ~1000 km (99% - 40 km, 50% - 5,5 km) Õhu tihedus 1,225 kg/m3 Rõhk 101325 Pa Molekulide keskmine vabateepikkus 6,6*10-8 m = 66 nm Põhigaasid: ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 Lisandgaasid: Püsivad He, Ne, Kr, Xe, H2, H2O Ebapüsivad CO, CH4, O3, ‘CH’, NO2, NH3, SO2 (Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni) Saastunud piirkondades: CO, ‘CH’, SO2, NOx ©Ü.
O2, aga samuti lisandgaasid.
Atmosfäär ehk õhk  Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna  Peamised gaasid, mis esinevad õhus  N2 – 78%  O2 – 20,9%  Ar – 0,93%  CO2 – 0,04%  Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O  Õhu füüsikalised omadused  Värvitu  Lõhnatu  Maitsetu  Kokkusurutav  Ei juhi elektrit  760 mmHg normaalne õhurõhk  ?
Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!!

Liited

lisandgaasid-e