Lipoksügenaas

Kasutatud lausetes (Keemia)

Toiduainetes esineb kolme tüüpi pruunistumist: 1) Maillard'i reaktsioon ehk mitte-ensümaatiline pruunistumine Reaktsioon karbonüülühendite ja amiinide vahel Muutub temperatuuriga, reaktsiooni ajaga, toiduainete koostisega, niiskuse juuresolekuga ja pH-ga 2) Karamelliseerumine Suhkrute kuumutamisel kõrgetel temperatuuridel 3) Ensümaatiline pruunistumine Katalüüsivad ensüümid polüfenool oksidaas, lipoksügenaas, peroksüdaas.
Autooksüdatsiooni esmased produktid on monovesinikperoksiidid (lõhnata ja maitseta) nign sekundaarsed produktid on lõhna-aktiivsed karbonüülühendid, maloon dialdehüüd ning alkaanid ja alkeenid. b) lipoksügenaas katalüüs katalüüsib mõnete küllastumata rasvhapete autooksüdatsiooni vastavaks monovesinikperoksiidiks.
Digitalis purpurea seostada ravim vastu:aspirin(COX),zil steroidglükosiidid.Valgu antikehaga ja eutin(lipoksügenaas),si d sekundaar-tekib H- transportida ldenafil(fosfodiesteraas sidemete abil ühe ja sihtmolekulini.Ensüüm ),enalapril(AKE)Geeni sama peptiidahela katalüüs:1.
Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas kummivaigud - rukkis Sooda ja B1 Sai on veidi energiarikkam (210-260 kcal) kui leib (190-220) Valgud: rukki-, nisu ja odrajahus on kõigis valku ~10% ja vett 14 % Nisukliides 16,6 ja nisuidudes 25% kamas 13,8% valku Keedetud makaronides 3,4 % valku ja 78 % vett Rukkileivas on keskmiselt 6-7 % valku ja 45-55 % vett Vitamiine on samuti rukkijahus oluliselt rohkem kui nisu- ja odrajahus: E vitamiini on rukkijahus ~2* rohkem kui odrajahus ja 5* rohkem kui nisujahus.

Kirjapilt.