Lavassaare

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu Lavassaare, Tootsi ja Sangla.
Gleistunud ja leetunud mullad, ka gleimullad, suured rabaalad ehk kõrgsood (Lavassaare) ja suured metsamassiivid.
Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks.
Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt).
Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited) Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv) Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv) Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare) 36.
Vändra metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Are, Audru, Halinga, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tori, Tõstamaa, Varbla .
Saarjärve looduspark kaitseala lavassaare linnuala hoiuala Karu talvitumispaik püsielupaik Rabapüü kaitsealune liik Muuga kabelikivi üksikobjekt Pühajärve püha tamm KOV Siniraab kaitsealune liik Otepää looduspark kaitseala Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV).
Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse).
Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga.
Kõige suuremad on Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla, Lavassaare, Suursoo ning Peedla soostikud.
Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik.
Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo Ravimuda | Mustjas, *1 |Spaades jne | Kuressaare, Värska Savi | *2 | Tsement, *3 |Arumetsa, Aseri Turvas | pruun | väetis, küte | Lavassaare, Tootsi Fosforiit | rohekashall, *4 | polegi praegu | Maardu, Aseri Liiv, Kruus | pude | ehituseks | Igal pool....
Nii viidi valla staatusesse 11 alevit: Aegviidu, Järvakandi, Kohila, Kohtla-Nõmme, Märjamaa, Lavassaare, Pärnu-Jaagupi, Tamsalu, Tootsi, Võsu ja Vändra.
Tähtsamad turbamaardlad on Lavassaare, Sangla, Endla, Puhatu.
Turbakaevanduse tähtsamad kohad on olnud Lavassaare, Oru, Ulila, Sindi, Tootsi (joonis 1).
Suurimad ja tähtsamad sood on: Puhatu, Epu-Kakerdi, Endla , Lavassaare, Suursoo , Peedla.
Ta voolab välja lavassaare järve lõunaosast ja suubub Pärnu lahte 2 km Pärnu jõe suudmest lääne pool.
Turvas(Pärnumaa lavassaare, Tootsi, kütus- brikett, väetis, alusturvas, loomadele ja kosmeetikatööstuses).
• Läänemaa suursoo, Marimetsa raba, Mõdrama soostik, Tuhu soo, Lihula- Lavassaare (383km2), Orgita III Edela – Eesti suurrabade valdkond (31%) • Litoriinamere ja Antsülusjärve luidetetagune ja vaheline ala.
Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel 600-mm tee Nurme turbatööstuses, 750-mm tee (Tootsis, Müramaa ja lavassaare vahel, Sanglas, Naissaarel), 900-mm tee on kasutusel maa-alustes põlevkivikaevandustes ja 1067-mm teed kasutab Tallinna tramm.
Turvas (aastas 1 milj tonni), suurimad rabad, kus toodetakse on Tootsi ja lavassaare pärnumaal ning Sangla Tartumaal.
2) Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) 3) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) 4) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) 5) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) 6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) Suurimad ja väiksemad linnalised asulad Eestis: -30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.)
Rural municipalities with the biggest and smallest population in Estonia, 31 Dec 2011 Suurima rahvaarvuga Väikseima rahvaarvuga With the biggest population With the smallest population Vald Rahvaarv Vald Rahvaarv Rural municipality Population Rural municipality Population Viimsi 18 533 Kihnu 487 Rae 15 721 Tudulinna 462 Harku 14 181 Lavassaare 460 Jõhvi 12 739 Õru 448 Saue 10 759 Nõva 350 Saku 9 618 Alajõe 320 Türi 9 419 Torgu 250 Rapla 9 051 Vormsi 231 Tapa 7 961 Ruhnu 55 Ülenurme 7 751 Piirissaare 53 2000. aasta loendusandmetel ei olnud Eestis ühtegi küla, kus oleks elanud üle 1000 inimese.
 Regioonikeskused (Tartu, Pärnu)  Maakonnakeskused (Viljandi, Võru)  Eeslinnad (Keila, Saue, Elva)  Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare)  Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B.
Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare).
Pärnu maakonna elanikud Are 1380 Tahkuranna 2241 Audru 5322 Tori 2647 Halinga 3461 Tõstamaa 1591 Häädemees 3158 Varbla 1037 te Vändra Kaisma 577 2619 vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra Paikuse 3635 2736 alev Saarde 5015* Sindi 4270 Sauga 3284 Pärnu 43389 Surju 1103 Kokku 90929 (Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2007) Kliendigruppide analüüs Kliendigrupid Ostupotentsiaal Kliendi väärtushinnangud 4 ja valikukriteeriumid Kohalikud elanikud 20% Turvatunne, paindlikkus võimalus teha kokkuleppeid , aega kinni panna, ooteajad jne ( nt. teatris, kontsertidel ning muudel üritustel käimine) Tuttavad (hiljem 30% Turvatunne, paindlikkus. püsikliendid) Juhukliendid 10% Täpsus, teadmised piirkonnast, kvaliteet.
Pärnu maakonna elanikud Are 1380 Tahkuranna 2241 Audru 5322 Tori 2647 Halinga 3461 Tõstamaa 1591 Häädemees 3158 Varbla 1037 te Vändra Kaisma 577 2619 vald Kihnu 635 Lavassaare 569 Koonga 1328 Tootsi 932 Vändra Paikuse 3635 2736 alev Saarde 5015* Sindi 4270 Sauga 3284 Pärnu 43389 Surju 1103 Kokku 90929 (Statistikaameti andmed seisuga 16.03.2012) 4 Kliendigruppide analüüs Kliendigrupid Ostupotentsiaal Kliendi väärtushinnangud ja valikukriteeriumid Kohalikud elanikud 20% Turvatunne, paindlikkus – võimalus teha kokkuleppeid , aega kinni panna, ooteajad jne ( nt. teatris, kontsertidel ning muudel üritustel käimine) Tuttavad (hiljem 30% Turvatunne, paindlikkus. püsikliendid) Juhukliendid 10% Täpsus, teadmised piirkonnast, kvaliteet.
2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks.
Turvast veetakse lavassaarest raudteega, mille pikkus on 22 km.

Anagram

lavasaares