Lavamaade

Kasutatud lausetes (Geograafia)

*Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa on ka hilisemate setete alla mattunud.
Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
Lisaks lavamaadele on Eestis veel kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik ja Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa.
Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne).
Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge.
Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid.
Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m.
Eestile on omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suur osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50-100 m.
Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega.
lavamaadele lisaks on kaks suhteliselt kõrget tasandikku - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik ehk Kõrvemaa.
Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.
· Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund).
Ida-Euroopa lavamaa osana on omane kõrgustike (15%) ja lavamaade (37%) vaheldumine madalike (46%), nõgude ja orgudega (2%).
lavamaade juurde kuuluvad ka tasandikud.
lavamaade tasandikel kuni 10 m.

Liited

lavamaade-ga
lavamaade-ks
lavamaade-l
lavamaade-le
lavamaade-st

Sõnapaarid

kõrg+lavamaade

Kirjapilt.