T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Laam
Kasutatud lausetes (
Geograafia)
Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid Kuidas tekib põhjavesi Laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk
laam
adeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega.
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri
laam
tektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi.
Laamtektoonika ja bioloogilised protsessid säilitavad praegu süsinikdioksiidi lakkamatut ringlemist Maal.
3) Moondekivimid: maakoores, kõrge rõhu või temperatuuri tõttu kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks Maagid: majanduslikku huvi pakkuvad metallid või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid LITOSFÄÄRI LAAMTEKTOONIKA Laamad: mitmesuguste suurustega plaadid, millest koosneb litosfäär Spreeding ehk ookeani
laam
ade külgsuunaline
lahknemine Vulkaaniline saarkaar vahevöösse vajuva
laam
a kivimid
sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida Vulkaaniline mäestik kui ookeaniline
laam
,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib see mandri äärele (näiteks Vaikse ookeani ümbritsevat tulerõngast) Kuum täpp süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohad Maa pinnale.
Võimalikud vastusevariandid leiad tabeli alt (3p) Tardkivimid Settekivimid Moondekivimid Tekkeviis A B C Tugevus F E H Näited K I, J L, K Tekkeviis A. tekkinud magma tardumisel maakoores või maapinnal B. tekkinud murendmaterjali kogunemisel ja pikaajalisel litifitseerumisel C. tekkinud ainult
laam
ade kokku
puutealadel D. tekkinud jõgede kallaste erodeerival toimel Tugevus E. pehmed ja pudedad F. tugevad ja vastupidavad G. tugevad ja kristalse struktuuriga H. pehmed ja kristalse struktuuriga Näited I. lubjakivi, liivakivi J. jõe ja järvesetted K. graniit L. marmor 12.)
4)
laam
ade liik
umine küljetsi · Esineb eriti Californias · Kaasnevad maavärinad · Vulkaanid Kilpvulkaan Kihtvulkaan räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas väikese viskoossusega basaltne magma suure viskoossusega graniitne magma liikuv magma, voolab rahulikult laavavoolud harvad ja aeglased või puuduvad moodustab koonuseid vulkaani lõõris suur rõhk, vulkaanipurske oht kõik ookeanivulkaanid esinevad mandritel ja
laam
ade vahevöös
purske tagajärjel tekib hiidkraater Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad.
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk
laam
adeks.
Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid.
PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent,
laam
,
laam
tektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik.
Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahevöö ülemine koosneb aluselistest kivimitest (basaldid + gabrod) osa. (
laam
ad) VAHEVÖÖ 2 2900 km paks, koosneb ultraaluselistest kivimitest ( peridatiit) Astenosfäär pehme sfäär, algab litosfääri alt, koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest, pikaajaliste pingete tulemusena ei kaota sidusust, vaid hakkab voolama, paneb liikuma
laam
ad tuum
koosneb metallilistest elementidest: raud, nikkel.
Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk
laam
ad.
Erinevalt enamikust maailma tulemägedest, mis tavaliselt kerkivad suurte litosfääriplokkide ehk
laam
ade rahututel
ja mobiilsetel äärealadel, sirguvad Hawaii vulkaanid kõrgustesse keset Vaikse ookeani
laam
a.
Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener.
LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib
laam
ade triiv
i ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.
Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab
laam
adeks).
Laam litosfääri osa, mis piirneb sisemiselt aktiivsete vöönditega.
Enamasti põhjustavad maavärinaid looduslikud tegurid nagu maakoore
laam
ade liik
umisel tekkivad pinged ja vulkaaniliste pursete korral.
Astenosfääri kivimmassid võivad külgsuunas plastiliselt voolata see väljendub litosfääri
laam
ade horisontaalsuunalise
triivina.
Mäestik tekkis kolme
laam
a Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus.
Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri
laam
ad.
Ameerika ja Euraasia
laam
kaugenevad
üksteisest mitu sentimeetrit aastas ja just seetõttu on maa siin nii rahutu.
Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad
laam
ad.
Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e
laam
adeks (suured, keskmised ja väikesed
laam
ad).
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus.
Klassikaline e fiksistlik ja
laam
tektooniline e mobilistlik.
Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska
laam
) mandriliste
laam
ade põrkumine
-kõrged mäestikud, tugevad maavärinad(himaalaja mäestik) ookeaniliste
laam
ade põrkumine
-süvikud ning veealused vulkaanid, vulkaanide saared(mariaani saared)
laam
ade liik
umine küljetsi- sagedased maavärinad ja tugevad vulkaanipursked.(jaapani saared) mandriliste
laam
ade lahknemine
- maakoor rebeneb, langetusprotsessid ja erasioon.
Litosfäär Plaat- ehk
laam
tektoonika uus maapõue liikumise käsitlus.
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate
laam
ade ääre
s, kust väljub magma.
Litosfäär
laam
ade liik
umised, liikumine kujutatud joonisel 1)
laam
ade lahknemine
(ookeaniline): Toimub Islandil Atlandi ookeanis; Magma tungib järjest kõrgemale; Moodustuvad pangasmäestikud; Maavärinad, vulkaanid.
laam
ade liik
umine ning
laam
ade liik
umisega seotud geoloogilised protsessid
laam
ade lahknemine
esineb seal, kus on tõusvad magmavoolud · tekivad riftid ehk murrangulõhed · uue maakoore moodustumine · pangasmäestike teke · kaasnevad vulkaanid ja maavärinad Näide: Vaikse ookeani
laam
vs.
Liited
Sõnapaarid
Anagram
lama
Liited
laam-a
laam-ad
laam-ade
laam-adega
laam-adeks
laam-adel
laam-adele
laam-adeliikumise
laam-adena
laam-adeni
laam-ades
laam-adeserva
laam-adeservadel
laam-adeservades
laam-adest
laam-adevahelise
laam-adevahelised
laam-adevahelist
laam-adevaheliste
laam-adevahelistes
laam-aga
laam-akarjade
laam-akasvatud
laam-akasvatusinstituudi
laam-aks
laam-al
laam-ale
laam-alt
laam-ani
laam-anina
laam-aosa
laam-aosad
laam-apiiri
laam-apiiridel
laam-apiiridest
laam-apõrkumisel
laam-as
laam-aserv
laam-aserva
laam-aservad
laam-aservade
laam-aservadest
laam-aservast
laam-asi
laam-asid
laam-asisene
laam-asisese
laam-asisesed
laam-ast
laam-asõnnikut
laam-at
laam-atektoonika
laam-atriive
laam-atuid
laam-avad
laam-avill
laam-avilla
laam-avillast
laam-avoolud
laam-avooludena
laam-endab
laam-endad
laam-endada
laam-endades
laam-endama
laam-endamas
laam-endamine
laam-endamise
laam-endamised
laam-endamiseks
laam-endamist
laam-endanud
laam-endas
laam-endasid
laam-endatakse
laam-endate
laam-endati
laam-endatud
laam-endav
laam-endavad
laam-endavaid
laam-iga
laam-tektoonika
laam-tektoonikaga
laam-tektoonikaks
laam-tektoonikale
laam-tektoonikani
laam-tektoonikas
laam-tektoonikast
laam-tektoonikat
laam-tektooniline
laam-tektoonilisele
laam-tektoonilisi
laam-tektooniliste
laam-tektoonilisteks
laam-tektoonilistes
laam-u
Sõnapaarid
ba+laam
raba+laam
luha+laam
reka+laam
sooa+laam
sa+laam
metsa+laam
spinota+laam
re+laam
maakoore+laam
koleseve+laam
f+laam
ookeani+laam
ookeni+laam
filipiini+laam
mandri+laam
ek+laam
reek+laam
bännerreek+laam
rek+laam
arek+laam
ribarek+laam
tulbarek+laam
kaubarek+laam
kedarek+laam
müügikoharek+laam
meediarek+laam
massimeediarek+laam
kirjarek+laam
ajakirjarek+laam
tootjarek+laam
tubakarek+laam
bensiinijaamarek+laam
firmarek+laam
vaateaknarek+laam
ühiskonnarek+laam
tasutarek+laam
avarek+laam
tänavarek+laam
rõivarek+laam
üldrek+laam
ideerek+laam
ajaleherek+laam
telerek+laam
õllerek+laam
poerek+laam
eneserek+laam
kaitserek+laam
otserek+laam
tooterek+laam
frek+laam
loosungrek+laam
veebirek+laam
kuvandirek+laam
pakendirek+laam
brändirek+laam
digirek+laam
kupongirek+laam
müügirek+laam
hulgimüügirek+laam
trükirek+laam
valirek+laam
meilirek+laam
mobiilirek+laam
alkoholirek+laam
alkohoolirek+laam
välirek+laam
ravimirek+laam
kondoomirek+laam
turismirek+laam
televisioonirek+laam
pesupulbrirek+laam
serirek+laam
helkurirek+laam
kultuurirek+laam
teksapüksirek+laam
inernetirek+laam
internetirek+laam
sigaretirek+laam
antirek+laam
lahtistirek+laam
tekstirek+laam
postirek+laam
kohvirek+laam
imidzirek+laam
imidžirek+laam
lemmikrek+laam
hüpikrek+laam
üksikrek+laam
sotsiaalrek+laam
eelrek+laam
rullrek+laam
neoonrek+laam
videorek+laam
imagorek+laam
raadiorek+laam
kinorek+laam
autorek+laam
treilerrek+laam
bännerrek+laam
sponsorrek+laam
ühisrek+laam
välisrek+laam
valimisrek+laam
valmisrek+laam
näiteksrek+laam
massrek+laam
mertsrek+laam
kommertsrek+laam
sidusrek+laam
kaubandusrek+laam
majandusrek+laam
valgusrek+laam
meenutusrek+laam
sihtrek+laam
kohtrek+laam
poliitrek+laam
transiitrek+laam
piltrek+laam
lintrek+laam
printrek+laam
ringhäälingurek+laam
hasartmängurek+laam
jõulurek+laam
suitsurek+laam
pidevrek+laam
rekl+laam
roo+laam
soo+laam
midaso+laam
triaso+laam
alpraso+laam
lopraso+laam
estaso+laam
brotiso+laam
midoso+laam
triatso+laam
var+laam
super+laam
is+laam
reks+laam
liit+laam
udu+laam
florasu+laam
mannerjää+laam
Kirjapilt
.