Kõrgessaar

Kasutatud lausetes (Pedagoogika)

Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul.
Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5).
Sellisel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks, laiemas kontekstis lühemalt erivajadusteks (Kõrgessaar, 2002:10).
(Kõrgessaar, 1999) Ühiskonda loetakse seda tervemaks ja tugevamaks, mida rohkem ta hoolib oma kõige nõrgematest.
Jaan kõrgessaare järgi (2002) on kooliealistest olulise kuulmislangusega kuulmisvaegureid ehk kurte 0,1 0,2 % ehk kuni kaks õpilast tuhandest.

Liited

Kirjapilt.