Kõrgaadlikud

Kasutatud lausetes (Ajalugu)

17. sajandi keskpaigas omandasid äsja vallutatud Liivimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased.Rootsi kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed Baltikum kiiresti rootsistada olid edutud.
Tartu piiskop Damerow üritas leida liitlasi, kellega minna Liivi ordu vastu (näiteks pakkus ta ka Tartu piiskopkonda inglise võimu alla) -) Ta leidis liitlasteks Leedu suurvürsti, Saksa kõrgaadlikud ja ka Vitaalivennad (Läänemerel tegutsevad mereröövlid). -) Vastutasuks korraldas Liivi ordu Tartu piiskopkonna vastu sõja ning hõivas kõik peale piiskopi linnuse.
Tollane parlament koosnes kahest kojast: Ülemkojast (ing k House of Lords – Lordidekoda), kuhu kuulusid päritavate kohtadega kõrgaadlikud ja vaimulikud ning Alamkojast (ing k House of Commons), mille valimisõigus oli varandusliku tsensuse alusel umbes viiendikul meestest.
Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega, sest kuningakassat oli ju vaja millegagi täita ning 1649.a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus.
Parlamentarism- Sks, Eesti Riigipea: i) Võimude tasakaalustaja ii) Riigi esindamine Parlament on tähtsaim võimuinstrument Peaminitster on tähtsaim ametiisik Valitsus vastutab parlamendi ees Parlament Seadusandlik võim 1-kojaline; 2-kojaline Näide: *Suurbritannia: Ülemkoda- kõrgaadlikud, alamkoda- valitakse *USA: Senat (igast osariigist 2 senaati), esindejatekoda- valitakse üle riigi vastavalt rahva arvule) eesmärk: regioonide võrdne esindatus Parlamendi struktuur I.
Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss, mille kardinal maha surus.
Armand Jean de Richelieu vahetas välja enamasti seni olnud ametnike kohtadest kõrgaadlikud väikeaadlike ja linnakodanike seast välja valitud inimeste vastu, kes täitsid meelsamini kuninga ja kardinali korraldusi.
Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel. 1680ndatel kehtestas Karl XI Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi.
Kõrgaadlikud ja linlased ei olnud rahul maksude pideva suurendamisega (kuningakassat oli ju vaja millegagi täita) ning 1649. a puhkes suur mäss (Fronde), mille kardinal maha surus.
Temaga ühinesid P-Saksa Mecklenburgi hertsog ja mõned teised saksa kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia Peapiiskop.
· Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel.
· Dietrich Damerow Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid Põhja- Saksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. · 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel.
Ülemkojas istusid osalt päritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja -vaimulikud.
Selle ülemkojas olid päritavatel või ametiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja -vaimulikud.
Rootsi kõrgaadlikud omandasid rohkesti siinseid maid ja olid nagu sakslasedki huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest.
• Dietrich Damerow – Tartu piiskop, asus 14. saj lõpus orduvastase rinde etteotsa, temaga liitusid PõhjaSaksa Mecklenburgi hertsog, mõned teised kõrgaadlikud, Leedu suurvürst Vitautas ja Riia peapiiskop, Tartusse saabus abiks ja 500 vitaalivenda. • 1396 korraldas ordu sõjakäigu Tartu piiskopkonda, maa rüüstati, vallutati kõik linnused, va piiskpilinnus Toomemäel.
Kuningavõim oli nõrk, õukonnas oli kaks mõjukat parteid 1) kübarad- kõrgaadlikud, olid Venemaa vastu 2) mütsid- alamaaadlikud, soovisid Venemaaga sõbralikke suhteid.
Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad.
Siiski Damerow suutis Liivi Ordu vastase liidu sõlmida, sai Leedu suurvürsti liitlaseks, Saksa kõrgaadlikud ning Vitali vennad(Läänemerel tegutsevad mereröövlid) liitlasteks.
Capitanei – kõrgaadlikud consilium ja auxilium – „abi ja nõu“; vasalli ja senjööri vastastikune abistamine Contado – maa-aala linna ümbruses, mida valitses linn; linnriik Corpus juris canonia – kanoonilise ehk kiriku õiguse kogu; see tagas õiglasema kohtumõistmise kui ilmalikkohus Danegeld – Inglismaa kuninga Aethelred II poolt kogutud kõrge maks, millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest Danelagh (ka Danelaw) – 878- 10.
Viimasest ei olnud huvitatud Rootsi kõrgaadlikud, kes eelistasid jääda Rootsi.
Oli üks suuremaid luuletajaid, kuulus õukonda, ka tema vanemad olid kõrgaadlikud.
Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks.
Inglise kuningal Edward III-l oli võimalus pärida Prantsusmaa troon, kõrgaadlikud sellega ei leppinud, et riigid ühendatakse.
Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud).
Parlament koosnes Ülemkojast (kõrgaadlikud ja -vaimulikud) ja Alamkojast (liikmed valiti).
Seetõttu otsustasid mõned aktiivsemad ja julgemad kõrgaadlikud, kelle sekka kuulus ka keisri onupoeg Dmitri Pavlovits (1891-1941), Rasputini tappa.
Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud.
Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga. b) Generaalstaadid (seisuste esinduskogud) (1614) · kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist.
1265.a Inglismaal parlament, koosneb 2 kojast, ülemkoda sinna kuulusid kõrgvaimulikud ja kõrgaadlikud.