Kvaternaari

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Vahevöö- Maa sisene 2900 km paksune osa Tuum- Maa keskpunkti ümber paiknev osa Magma- Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust ja gaasidest küllastunud kivimite sulam Laava- Vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurem osa gaasidest kaotand magma Aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid Pinnakate- kvaternaari ajastu setete üldnimetus Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi Sete- Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja Tardkivim- Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel.
Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega.
Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana.
Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele.
Põhjavesi Põhjavett leidub kobedais kvaternaarisetteis, pealiskorra liiva- ja lubjakivides ning aluskorra kristalsetes kivimites.
kvaternaari ajastule eelnenud sadade miljonite aastate pikkuse kulutusperioodi käigus lõikus Tallinna aluspõhja neli sügavat ürgorgu, mis praeguseks on täitunud mitmesuguste liustiku ja meresetetega.
Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana.
Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes.
Vabariigi põhiliseks joogiveeallikaks on mage põhjavesi, mis Lõuna- ja Kesk-Eestis on seotud kvaternaari, ülem-devoni, ülem-keskdevoni, keskdevoni, siluri-ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekompleksi või -kihiga.
*Uusaegkond ehk PALEOGEENI JA NEOGEENI AJASTU (65-24 miljonit aastat tagasi ja 24-1,8 miljonit aastat tagasi) -Paleogeen on imetajate ajastu. -Neogeen on õistaimede õitseaeg, hakkasid tekkima kukkurloomad ehk ürgimetajad, Põhja-Ameerika ja Euraasia eraldunud *Tänapäev ehk kvaternaari ajastU (1,8 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani) inimlaste teke, mandrijää sulamine Säästva arengu kontsprtsioon *tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukonna.
Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad.
Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).
A Siluri-Ordoviitsiumi B Devoni C Kvaternaari 44 Mis muudab põhjavee kaitstust?
Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda.
kvaternaari setted on peaaegu kõikjal valdavaks ehitusaluseks ning muldade lähtekivimiks, nad reguleerivad sademete jaotumust põhja ja pinnaveeks.
Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate, mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest.
Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi pinnavorme ja kujundades vanu.
Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.
Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.
Kvaternaar kvaternaari alguse loomastikus oli nii nüüdisaegseid kui ka Neogeeni ajastule iseloomulikke loomi (nt mõõkhambuline tiiger).
2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt: kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes.
Devoni lõpul taandus meri Eestist väga pikaks ajaks, mistõttu kuini kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I.
Põhjavesi kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele.
Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja kvaternaari ajastuks Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid.
See mets, mis 20 miljonit aastat tagasi miotseeni- ja pliotseeniajastul kattis kogu Euroopa lõunaosa, kadus kvaternaari ajastu jäätumiste tagajärjel.
kvaternaari setted: savi Turbavarusid on kokku 2.37 mrd t (Orru, 1995) Kolgaküla Kunda Aseri Kallavere Kopli Vana- Vana-Vigala Türi Tohvri Sakla Süvahavva Arumetsa Joosu Sänna Küllatuva Määsi Perametsa © Maris Rattas 2002 3 Meremuda: Haapsalu, Käina, Mullutu- Mullutu-Suurlaht Järvemuda: Ermistu, Värska Arumetsa Järvelubi: Vajangu/ Vajangu/Varangu 4
Karboni- permi jäätumine, kvaternaari jäätumine, millele eelnes pikk jahenemine, need olid kaks suurt jäätumissündmust.
Protsentuaalselt pumbatakse ligi pool tarbimisse suunatud joogiveest Meltsiveski veehaardest, mis on allikaveele sarnane kvaternaari veekiht. 1m3 vett Tartus maksab 9.15 eek käibemaksuta (10.98 eek käibemaksuga).
Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele.
Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik.
Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine.

Liited

kvaternaari-aegsed
kvaternaari-ajastu
kvaternaari-ajastul
kvaternaari-eelse
kvaternaari-eelsel
kvaternaari-eelsest
kvaternaari-eelsetes
kvaternaari-ga
kvaternaari-geoloogia
kvaternaari-horisondi
kvaternaari-jooksul
kvaternaari-jäätumisega
kvaternaari-ks
kvaternaari-le
kvaternaari-ni
kvaternaari-s
kvaternaari-st