Kvaternaar

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Oligotseeni alguses eksisteerivatest taimedest umbes pooled eksisteerivad ka tänapäeval Mets võttis tänapäevase ilme Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi oli rohu teke Neogeen § Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu § Algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja lõppes 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleogeenile ja eelnes Kvatrenaarile § Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega § Esimesed inimese eellased ilmusid Neogeeni keskpaigas § Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed § Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest Kvaternaar § Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu § Algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile § Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus.
Lubivetikate rohkus,ammoniitide mitmekesisuse kasv.Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed-okas ja hõlmikpuud,palmlehikud ning sõnajalad.Hiidroomajate suur mitmekesisus.Imetajate ja lindude teke.Õistaimede ilmumine.Putukate mitmekesisuse kasv.Paleogeen-Neogeen- Kvaternaar 65mil.Imetajate kiire evolutsioon.Maa elustik omandas tänapäevase ilme.Hominiidide lahknemine teistest primaatidest u 7mil aasta eest.
Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, surid dinosaurused ja mitmed merelised loomarühmad (arvatakse et oli meteoriidi- katastroof) Paleogeen-Neogeen-Kvaternaar: Imetajate kiire evolutsioon, Maa elustik omandas tänapäeavase ilme.
Ravi eesmärk Meretekkelised moondekivimid- gneiss, marmor moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja -lõimumisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete(kvaternaar) moreen- liustike kuhjatud, segakoostise ja -lõimumisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete(kvaternaar) Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. platvorm- maakoore stabiilne väheliikuv osa puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. põhjaveetulemused karstivormid: karstinõod, karstikoopad, karstiorud põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus.
Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega Hakkasid levima paljud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed Esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni lõpus Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega.
Majandustegevuse struktuur (sektorid ) + näited : Majandustegevust hakati jagama kolmeks sektoriks :primaarseks( põllu- ja metsamajandus , kalandus), sekundaarseks ( töötlev tööstus , ehitus ) ja tertsiaalseks sektoriks ( teenindussfäär ) , kvaternaar sektor ( infoteenindus ) ASULASTIK : Asulate areng ja linnastumine : Linnastumine: ehk urbanisatsiooniastemeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes .
Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine. kestis 20, 22,5 Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes neogeen 7 milj. a. milj.a. nüüd pidid liusike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse aga tagasi jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud loomamaailm on tunduvalt väiksem nendest loomadest, kes elasid enne jääaega. on algas 1,8 Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. kvaternaar kestnud 1, milj. a.
4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik.
Struktuurid: primaar-näitab aminohappe järjestust, sekundaar- 1 lineaarne ahel võtab mingi kuju, tertsiaal- tekivad gloobulid või fibrillid, kvaternaar- mitu polipeptiidi ühineb. denaturatsioon- kui valk kaotab kõrgemat järku struktuuri.
OHESAARE S2oh TURVAS Pridoli LIIV KAUGATUMA S2kg kvaternaar kruus KURESSAARE S2kr Q SAVI Ludlow LUBJAKIVI, JÄRVELUBI PAADLA S2pd 419 DOLOMIIT S I L U R 0.5 Ma DIATOMIIT ROOTSIKÜLA S1rt SNEZA D3sn Wenlock JAAGARAHU S1jg DOLOMIIT DAUGAVA D3dg Ülem JAANI S1jn DUBNIKI D3db LUBJAKIVI, PLAVINAS D3pl DOLOMIIT ADAVERE S1ad 370 Llan- DOLOMIIT D E V O N AMATA D2am dovery LUBJAKIVI, RAIKKÜLA S1rk TEHNOLOOGILINE LIIV DOLOMIIT GAUJA D2gj SAVI 440 JUURU S1jr Kesk BURTNIEKI D2br SAVI PORKUNI O3pk ORDOVIITSIUM ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg NARVA D2nr Ülem VORMSI O3vr 391 PÄRNU D2pr NABALA O3nb Rezekne/Kemeri Alam D1 RAKVERE O3rk 417 Tilze 1 OANDU O3on LUBJAKIVI 454 KEILA O3kl LUBJAKIVI Maavarade paiknemise iseloomustamiseks kasutatavad mõisted: Ülem O3jh HALJALA O3id Levila ala, kus esineb üks või mitu maavara (Balti põlevkivi ja fosforiidilevila) ORDOVIITSIUM KUKRUSE O3kk PÕLEVKIVI e.
Arhaikum · Sõnajalad · Meteoriidisajud · Suur roomajate mitmekesisus · Maakoore tardumine · Linnud, krokodillid, kilpkonnad · Maa teke Friias Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised.
*Kainosoikum 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani.Nafta ja maagaas,pruunsüsi,turvas,kruus,liiv ,savi,väärismetallidemaagid.a)Paleogeen-E,65-35,5milj.a.tagasi toimus kiire imetajate areng,ilmusid kiskjad,algelised kabjalised,vaalalised,delfiinid,närilised.Viimane suur merepealetung.b)Neogeen,N, 35,5- 1,75milj.a.t.-loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale.Olid karud,koerad,lambad,kaelkirjakud.Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. c)Kvaternaar,Q, viimased 2miljonit aastat-kujunes välja inimene *Litostratigraafilised ühikud Kriteeriumiks on kivim.(kihtkond,kihistu,kihistik,kiht) *Biostratigraafilised ühikud Aluseks on tsoon.Ühe või teise fosiililiigi esinemine või mitteesinemine.
Kujunesid välja esimesed neandertaallased ja esimesed inimesed. on algas 1,8 Võitluses arvukate vaenlastega pidid ürginimesed ühinema ja välja kvaternaar kestnud 1, milj. a. mõtlema järjest täiuslikemaid töö- ja jahiriistu.
Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu.
Devoni lõpul taandus meri Eestist väga pikaks ajaks, mistõttu kuini kvaternaari ajastuni on geoloogilises ajaraamatus suur lünk (I.
Neogeen Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase kvaternaar kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile.
Valgu tertsiaar- ehk kolmandane struktuur. kerakujuline e. globulaarne või fibrillaarne e. väljaveninud/niitja kujuga kvaternaar ehk neljandane struktuur (nt hemoglobiinivalk).
Paleogeen-neogeen-kvaternaar: imetajate kiire evolutsioon, maa elustik omandas tänapäevase ilme.
Need on: Paleogeen Neogeen kvaternaar paleogeen (65,5 - 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik.
VASTUS: TERTSIAAR EHK TEENINDUS JA kvaternaar ehk KÕRGTEHNOLOOGIA POSTINDUSTRIAAL 300 KUIDAS NIMETATAKSE KAUBA VEO JA HOIUSTAMISEGA SEOTUD TOIMINGUID?
Kvaternaar- ilmusid inimese vahetud eellased.
Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega.
Eesti kvaternaar maa geoloogilises minevikus on olnud väga suuri ja kestvaid jääaegu ning jäävaheaegu.
Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik).
kvaternaar nüüdisajal.Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus, mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral.
1)Primaarstruktuur-sirge, tugev ühendus(nt.küüned) 2)Sekundaarstruktuur a) (alfa)-heeliks b) (beeta)-struktuur 3)Tertsiaar struktuur a)fibrillaarne struktuur b)gloobaal struktuur 4)kvaternaar struktuur-väga ebapüsiv, inimesel suudab seda ainult hemoglobiin hoida.
kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; 4.
Ajastu lõpul ilmus ka inimene Aegkond jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks.
kvaternaar kvaternaari alguse loomastikus oli nii nüüdisaegseid kui ka Neogeeni ajastule iseloomulikke loomi (nt mõõkhambuline tiiger).
· Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi; Ordoviitsium-siluri veeladestu-kare(aluseline) vesi; kvaternaari veeladestu-kõrge nitraadi (NO3) sisaldus vees.
Tegelikult on see kolmeodsaline jaotus paleogeen, neogeen, kvaternaar.
1) ARHAIKUM (Ürgeoon) 2) PROTEROSOIKUM (Agueoon) 3) FANEROSOIKUM (vanaaegkond) Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, (keskaegkond) - Triias, Juura, Kriit, (uus aegkond) - Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar.

Liited

kvaternaar-i
kvaternaar-iaegsed
kvaternaar-iajastu
kvaternaar-iajastul
kvaternaar-ieelse
kvaternaar-ieelsel
kvaternaar-ieelsest
kvaternaar-ieelsetes
kvaternaar-iga
kvaternaar-igeoloogia
kvaternaar-ihorisondi
kvaternaar-ijooksul
kvaternaar-ijäätumisega
kvaternaar-iks
kvaternaar-ile
kvaternaar-ini
kvaternaar-is
kvaternaar-ist
kvaternaar-ne
kvaternaar-se

kvaternaar-sed
kvaternaar-seid
kvaternaar-seks
kvaternaar-sektor
kvaternaar-sektori
kvaternaar-ses
kvaternaar-sest
kvaternaar-set
kvaternaar-sete
kvaternaar-setes
kvaternaar-setest
kvaternaar-struktuur
kvaternaar-struktuure
kvaternaar-struktuuri
kvaternaar-struktuurid
kvaternaar-struktuuride
kvaternaar-struktuuriga
kvaternaar-struktuuriks
kvaternaar-struktuurist
kvaternaar-struktuurita

kvaternaar-struktuursed