Kultuurrohumaadel

Kasutatud lausetes (Põllumajandus)

Kuna erinevalt kultuurpõllumaadest (sh kultuurniitudest) ei ole poollooduslikel kooslustel lubatud intensiivne põllumajandus, kehtivad nende hooldamisel võrreldes kultuurniitude hooldamisega teatud piirangud: niitmist on lubatud alustada hiljem kui kultuurrohumaadel, piiratud on väetiste ning pestitsiidide kasutamist, iseloomuliku liigikoosseisu säilitamiseks ei ole neile aladele lubatud kultuurliike külvata ega anda neil aladel karjatatavatele loomadele lisasööta.
Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte kaaliumväetisenormide kasutamist, sest heintaimedel võib tekkida nn kaalium luksustarbimine.
Karjatatakse lambaid enamasti kultuurrohumaadel, kuid ka poollooduslikel ja looduslikel karjamaadel.
5) kultuurrohumaadel kasvatavate liblikõieliste taimede kasv ja areng ning eluiga Taimeliigid: punane ristik, roosa ristik, valge nslik. hübriidlutsern, sirplutsern, idakitsehernes, harilik nõiahammas, valge mesikas Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein.Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat.
LEVIKUALA  Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA  Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal.
4)Vesi N: ida-kitsehernes, aas-rebasesaba 5)Toitainete sisaldus mullas Liigid jaotatakse veel: 6) Mullahappesus 1) Varajased (kerahein, ida-kitsehernes) 7) Päikesekiirgus 2) Keskmise niiteajaga ( päideroog, punane ristik) 8) Õhu keemiline koostis 3) Hilisemapoolsed liigid (timut, hiline punane ristik) 9) Gravitatsioon 7) kultuurrohumaadel kasvatavate kõrreliste taimede kasv ja areng eluiga Enamus stressi tekitavaid faktoreid on sügis- ja talveperioodil.
Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel.

Kirjapilt.