Kultuurrohumaade

Kasutatud lausetes (Põllumajandus)

Raskema lõimisega mullad on võimelised siduma suhteliselt suurtes kogustes kaaliumi, mistõttu võib neid anda ka varuväetisena. kultuurrohumaadel ei peeta otstarbekaks suurte kaaliumväetisenormide kasutamist, sest heintaimedel võib tekkida nn kaalium luksustarbimine.
Pooli juhtimisel) aluse eesti mustakirju karja sihipärasele aretustööle ja kohalikele oludele vastavale veiste söötmisele, kultuurrohumaade, peamiselt kultuurkarjamaade rajamise, kasutamise ja hooldamise võtetele.
Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega.
Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega.
Need mullad tuleks kultuurrohumaade alla võtta, sest see takistab turvasmulla ärapuhumist, ülemäärast mineralisatsiooni ning iga-aastasest harimisest johtuvate väetiste ja taimekaitsevahendite uhtumist põhjavette.
Et vabaneda kloori kahjulikust mõjust tuleb kloori sis. asjad mulda viia eelmisel sügisel 43. kultuurrohumaade väetamine Nõuded mulla reaktsioonile sõltuvad suurel määral liblikõieliste osatähtsusest kamaras.
Püsirohumaal on aastaringselt olemas 10) Looduslike ja kultuurrohumaade majanduslik iseloomustus, rohukarjamaade tüübid ja nende tiheda |uurestikuga väetisameid neelav taimkate.
Mahajäetud pealtparandatud või kultuurrohumaade eristamine arurohumaadest tugineb taimkattele ja kasutusajaloole.
kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus.
Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele.
kultuurrohumaade viljelemine Eesti kliima- ja mullastikutingimustes on olnud edukas.
Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine.
Poollooduslike rohumaade saagikus jääb alla kultuurrohumaade saagikusele ning ka rohu toiteväärtus on madalam (9,59,7 MJ/kg/ka) kui kultuurrohumaade karjamaadel.
Osakaal Eestis kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt.
kultuurrohumaade niisutamine: veetarve ja kastmisreziim, sobivad seadmed.
kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad.
Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus; kultuurrohumaade pindala kasvas aastatel 19131940 enam kui 18 korda.
Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda.
Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb.
Osakaal Eestis • kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt.
kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt.
Lammaste karjatamine kultuurrohumaade rohi.
1950. aastatel hoogustus kultuurrohumaade rajamine veelgi.
kultuurrohumaade väetamine 44.
1 43. kultuurrohumaade väetamine.
EL loodus- Elupaigatüüp Kaitstavatel Hoolduses direktiivi aladel (ha) 2013. aastal kood (ha) 6280* loopealne 9 800 2500 6530* puisniit 4 200 650 6210 lubjarikas aruniit 3 000 1570 6270* lubjavaene aruniit 2 400 1230 4030 nõmmeniit 900 75 7230 soostunud niit 2 000 1400 1630 rannaniit 13 800 9180 6450 lamminiit 15 600 7040 9070 puiskarjamaa 2 100 1220 6410 sinihelmikaniit 900 430 6510 viljakas aruniit 1 700 820 5130 kadastik 3 300 500 6430 servaniit 300 370 KOKKU 60 000 26 985 PLK-de hooldamine toimub kultuurrohumaade hooldusest erineval, pärandkooslustele sobival viisil.

Liited

kultuurrohumaade-ga
kultuurrohumaade-ks
kultuurrohumaade-l
kultuurrohumaade-na
kultuurrohumaade-planeerimine