Korsaar

Kasutatud lausetes (Muusika)

Ka byronism on tuletatud Byroni romantilisest kangelasest mis iseloomustab romantilist maailmavaadet. ,,Korsaar" Siin arenevad sündmused Egeuse mere piirkonnas kus võimutsevad türklased.
Palju poeeme kirjutas ta Kreeka vabadusvõitlejatele, "Kain", "Gjaur", "Korsaar" räägib mereröövlist, kes merd sõites tunneb end vabana.
Jim Hawkins ja tema kaaslased lähevad Hispaniolaga merele, pardal pool korsaar flindi endisest meeskonnast, kelle Jim palkas teadmata, kes need mehed tegelikult on.
Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia".
Esialgu veetlesid heliloojat Shakespeare'i "Kuningas Lear" ja Byroni "Korsaar".
Augusta oli Byronile ka inspiratsioon nii sündis idamaa-aineline poeem "Gjaur" (1818) illustratsioon poeemile ,,Gjaur" Sel perioodil kirjutas Byron mitmeid teisi idamaa-ainelisi poeeme: "Lara", "Abydose mõrsja", "Korsaar", "Korintose piiramine", "Parisina".
Ta loob lüüriliste poeemide sarja, sinna kuuluvad:"Giave", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Zara", ,,Parisina" ja ,,Korintose piiramine"Londoni periood algab Byronil luuletsükliga ,,Thyrzale".
On töötanud koreograa. assistendina järgnevate lavas-tuste juures: ,,Kameeliadaam", ,,Salome", ,,Onegin", ,,Asjatu ettevaatus", ,,Pähklipureja", ,,Korsaar", ,,Luikede järv". ,,Giselle" Vanemuise teatris on tema esimene iseseisev bal-letilavastus.
Tema repertuaari kuuluvad Peremees (Tubina ,,Kratt"), nimiosa Cranko ,,Oneginis", Thyl Ulenspiegel (Jelizarievi ,,Legend Thyl Ulenspiegelist"), Spartacus (Hatsaturjani ,,Spartacus"), Jumal ja Adam (Petrovi ,,Maailma loomine"), Paris ja Tybalt (Prokofjevi ,,Romeo ja Julia"), Tsaikovski Prints Désiré (,,Uinuv kaunitar"), Rotbart (,,Luikede järv"), Drosselmeier ja ,,Araabia tants" (,,Pähklipureja"), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani ,,Kirg"), Minkuse Solor (,,Bajadeer") ja Espada (,,Don Quijote"), Adami Hans (,,Giselle"), Conrad ja Birbanto (,,Korsaar"), Pheobus ja Claude (Pugni ,,Esmeralda"), Girei (Assafjevi ,,Bahtsisarai purskkaev"), Tristan (Troyani ,,Tristan ja Isolde"), José (Stsedrini ,,Carmen-süit"), Kuldne ori (Rimski- Korsakovi ,,Seherezade"), Tudeng (Gavrilini ,,Anjuta") jpt.
Loetle Ida-poeemid, iseloomusta nende laadi, võtteid, kangelast. 1)"jõudetunnid" 2)"gjaur", ,,abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,parisina", ,,Korintose piiramine" 3) Kirjutatud jamblistes 9 või 11silbistes paarisriimilistes värssides või nelikutes.
Nendes paistavad enam silma Christian Hostrup (1818-92) oma lustmängudega ja juut Meir Aaron Goldschmidt (1819-87) oma tulise vabaduseaatelise ja sensatsioonihimulise ajakirjandusliku tegevusega (tema ajakirjad ,,Korsaar" 1840-46 ja ,,Põhi ja Lõuna" 1847-59).
Byron kirjutas poeemid a) "Childe Haroldi palveränd" b) "Metsavaim" c) "Korsaar" 5.
Veel enne avaldab ta poeeme (põhiliselt idapoeemid, mis on idamaadega seotud): ,,Lara", ,,Korsaar", ,,Gjaur".
Verdi kirjutas kokku 26 ooperit: ,,Oberto, krahv Bonifacio", ,,Kuningas üheks päevaks", ,,Nabucco", ,,Lombardlased esimeses ristisõjas", ,,Erani", ,,Kaks Foscarit", ,,Jeanne d'Arc", ,,Alzira", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Röövlid", ,,Korsaar", ,,Legano lahing", ,,Luisa Miller", ,,Stiffelio", ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Sitsiilia verepulm", ,,Simon Boccanegra", ,,Maskiball", ,,Saatuse jõud", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff". ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib.
Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga.
Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843 "Kaks Foscarit"1844 "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi"1845 "Alzira"1845 ,,Attila"1846 "Jeruusalemm"1847 "Macbeth"1847 "Attila"1846 "Korsaar"1848 "Luisa Miller"1849 "Legnano lahing"1849 "Stiffelio"1850 "Rigoletto"1851 "Trubaduur"1853 "Traviata"1853 "Sitsiilia verepulm"1855 "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost")1857 "Simon Boccanegra"1857 "Maskiball"1859 "Saatuse jõud"1862 "Don Carlos"1867 "Aida"1871 "Othello" ("Otello")1887 "Falstaff"1893 Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 10 lk339 http://et.wikipedia.org/wiki/Giuseppe_Verdi http://www.slideshare.net/Raddam/giuseppe-verdi-presentation http://classical-music-opera.com/giuseppe-verdi/life-biography.html http://www.iicchicago.esteri.it/IIC_Chicago/webform/..
Idapoeemid: ,,Gjaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine".
Teosed: "Jõudeaja tunnid" (Hours of Idleness, 1806) "Childe Haroldi palverännak" (Childe Harold's Pilgrimage, 1812 1818) "Gjaur" (1813) "Korsaar" (1814) "Lara" (1814) "Heebrea meloodiad" (Hebrew Melodies, 1815)"Manfred" (1817) "Don Juan" (18191824; lõpetamata poeem) "Beppo" (1818) "Mazeppa" (1819) "Dante ennustus" (The Prophecy of Dante, 1819) "Kain" (Cain, 1821) "Kohtunägemus" (The Vision of Judgement, 1821) "Pronksiaeg" (1822)
''Attila'' ''Traviata'' ''Othello'' ''Falstaff'' ''Korsaar'' ''Maskiball'' ''Rigoletto'' ''Macbeth'' ''Trubaduur'' ''Alzira'' 9.
1848: "Korsaar" ("Il corsaro") 17.
Korsaar · 1849.a.

Liited

korsaar-i
korsaar-id
korsaar-il
korsaar-ilaeva
korsaar-ist