Koobassaare

Kasutatud lausetes (Geograafia)

Haruldaste taimede ja elustiku poolest paistavad silma Kaika Kogrejärv (apteegikaani (Hirudo medicinalis) elukoht), madal ja suur koobassaare järv (kasvavad haruldased kõrgemad veetaimed punakas ja niitjas penikeel, lamedalehine jõgitakjas) , Karula Rebasejärv, Ähijärv ja Ubajärv.
Koobassaare, Aheru), kunagiste jääsulamisvete vooluteedes, mis on praeguseks tugevalt soostunud.
Vald jaguneb 14 külaks, millest rahvuspargi alale jäävad Koobassaare, Lusti, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Valtina.
Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks.
Soostiku põhjapiir on rahvuspargi piirialal olev koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga.
Soostiku põhjapiir on koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga.
Jääpankade sulamisnõod on näha koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal.
KÜLAD KOKKU Mehed Naised KOKKU Mehed Naised Haabsaare küla 43 21 22 19 11 8 Jõeperä küla 38 19 19 35 18 17 Kaika küla 50 21 29 39 19 20 koobassaare küla 28 15 13 18 10 8 Lüllemäe küla 305 129 169 253 117 136 Mähkli küla 13 7 6 18 13 5 Rebasemõisa küla 41 19 22 48 24 24 Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 4 Kolski küla 1 1 - 1 1 - Kasutatud allikad Internetiallikad Küsitlused Vallavalitsuste andmeid Karula Rahvupargi infopunkt 5 Uurimistöö valmimise eest soovin tänada: juhendaja õpetajat Maire Puhmast Antsla vallavalitsuse töötajaid Karula Rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid .
Kivi metsaonn Metsaonn jääb Hargla-koobassaare tee äärde.
Aheru, Koobassaare, Ubajärv 32 9.

Kirjapilt.