Kogusaagi

Kasutatud lausetes (Majandus)

Neist tingituna on mullale iseloomulik lähtekivimist suurem happesus. o Tänu huumusainetele ja mullas mistahes viisil moodustunud saviosakestele on katioonide neelamisvõime ja eripind suuremad kui lähtekivimis. o Kõiki muldi iseloomustavad lähtekivimist värvuse, koostise, omaduste ja paljude muude tunnuste järgi eristuvad geneetilised horisondid, mille järjestus ja kombinatsioonid pole ühesugused. o Kõikidele muldadele on omane kvantitatiivselt kogusaagi või juurdekasvu kaudu mõõdetav produktsioonivõime ning kvalitatiivse tunnusena väljenduv viljakus.
Kogusaak ja saagikus on kõige tähtsamad taimekasvatust iseloomustavad statistilised näitajad.Statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (kehtivad eelkõige teravilja kohta):a) kogusaagi ja saagikuse prognoos b) bioloogiline kogusaak ja saagikus c) kogusaak ja saagikus esialgses kaalus d) kogusaak ja saagikus aidakaalus.
Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kogusaagi ja saagikuse kategooriat (nimetatud kategooriad kehtivad eelkõige teravilja kohta): a) Kogusaagi ja saagikuse prognoos; b) Bioloogiline kogusaak ja saagikus; c) Kogusaak ja saagikus esialgses kaalus (punkrikaalus); d) Kogusaak ja saagikus aidakaalus.
Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad.Niiskusenõudlikum, kui oder ja taliteraviljad.Veevajadus suurim kõrsumise ja loomise ajal.Vajab viljakat mulda.Kasvuaeg on 90-110 päeva.
Klimaatilised ja meteoroloogilised tingimused, tootlike jõudude ning sotsiaalse infrastruktuuri tase, samuti toodangu turustamise tingimused määravad näiteks põllumajanduskultuuride kasvupinna optimaalse struktuuri parameetrid ja võimaliku kogusaagi maksimaalse väärtuse.
Eristatakse 4 erinevat kategooriat: 1) kogusaagikuse ja saagikuse prognoos määratakse kindlaks kevadel peale kultuuride tärkamist.
NISU ANNAB KA SUURIMA KOGUSAAGI.
Riis- külvipinna ja kogusaagi poolest maailmas II kohal.Keskmine saagikus suurem kui nisul.
kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus.
Kultuuride lõikes on EL s kogusaagilt suurimad sibul, porgand ca 3 milj. t.(loomulikult tomati järel).
Lahendus Leiame kõigepealt, mitu protsenti kogusaagist ära söödi.
Kuna koguseliselt oli see 44 t, siis kogusaagi leidmiseks saame kasutada 3. põhiülesande juures antud valemit: 100 44 ⋅ 100 = 200 tonni A = a⋅ = 22 p Vastus.

Liited

kogusaagi-kuse
kogusaagi-kust
kogusaagi-lt
kogusaagi-s
kogusaagi-st