T
Arial
Verdana
Tahoma
Trebuchet
Times New Roman
Georgia
Garamond
Courier New
Brush Script MT
Kirikumaade
Kasutatud lausetes (
Ajalugu)
TEGEVUS: Maandas
kirikumaade
riigistamise
ga tekkinud pinged tunnistas laialijagatud maad kirikuomandiks ning nõustus täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule maksu maksma. - Kuna Rooma oli sisuliselt muutunud külaks ja Paavsti ähvardasid väljaspool Roomat Langobardid ning linnas eneses oli alaliselt rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond.
1789. aastal kaotati aadlike ning talupoegade ühise otsusena feodaalide seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst, alustati
kirikumaade
natsionaliseerimist
ja pandi alus vaba turjumajanduse ning tänapäevaste kapitalistlike suhete väljakujunemisele ning pärisorjuse kaotamisele Euroopas.
Paljud aadlikud lahkusid Prantsusmaalt ning
kirikumaade
ja lahkunud aadlike maade müümisega üritati riigi võlakoormat vähendada.
*13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 ) *Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 ) 11.augustil vormistati avaldus dekreetideks ( kaotasid ilma väljaostuta feodaalide isiklikud eesõigused, talupoegade isiklikud kohustused, kirikukümnise ) *Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu
kirikumaade
võõrandamise
seaduse.
NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja
kirikumaade
jagamist
talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne.
Paari aasta maandas ta
kirikumaade
riigistamise
st tekkinud pinged, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina ning nõustudes täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule makse maksma.
Oma esimestel valitsusaastatel viis Katariina II läbi ettevaatlikku sisepoliitikat, 1762. aastal peatas ta Peeter III poolt alustatud
kirikumaade
riigistamise
, kuid võimu kindlustamise järel alustas ta sihikindlat siseriiklikku ümberkorralduste poliitikat.
Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis,
kirikumaade
müümine
kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus.
Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus
kirikumaade
võõrandamine
Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine
Konstitutsioonilin isiklikud eesõigused, e monarhia
kirikumaade
võõrandamise
seadus, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, administratiivreform (provintsid nimetati ümber), kaotati aadliseisus, aadli seisus kaotati, kaotati feodaalkord, tsunfti korra kaotamine (võeti ära tõke tööstuse arendamiseks), streikide töölisühingud keelati (Le Chapelieri seadus) 1792- Algus Seadusandlik Kodanlus vabariik Kaotati kuningavõim; 1793 Kogu, seejärel (zirondiinid) kohus kuninga üle, (rahvus)Konvent. inflatsioon; max. hinnad (eeskätt leivale ja viljale); 1793- Konvent Jakobiinid Diktatuur, üldine valimisõigus 1794 Erakorraline (kodanlus, ametlikult (seoses 1793. aasta võimuorgan kelle arust vabariik põhiseadusega); max.
Muutused ühiskonnas : 1789 augustis - kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel , talupojad vabastati teotööst . 1789 aasta sügisel - alustati
kirikumaade
natsionaliseerimist
(riigistamist) , et võlga vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus.
Asutava Kogu muudatused: seisuslike eesõiguste kaotamine 26.aug 1789-,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon''-inimesed on sünnilt võrdõiguslikud, sõna-,usu- ja trükivabadus
kirikumaade
võõrandamine
aadliseisuse kaotamine asehalduskorra muutus provints->departemang 3.sept 1791-I põhiseadus->konstitusiooniline monarhia 6.zirondiinid-vasakpoolsed, toetajaskonnaks lihtkodanlus ja haritlased montanjaarid-vasakpoolsed, kõige äärmusilkum leer monrahistid-parempoolsed,kuningvõimu pooldajad 7.
kirikumaade
võõrandamise
ga suutsid Prantsusmaa uued võimud vähendada riigivõlga ja nõrgestada endise vaimuliku seisuse mõju.
1766. aastal saadeti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvasse vanglasse Arseni (Maciejewicz), kes protestiks
kirikumaade
riigistamise
ning Katariina elukommete kohta nimetas teda avalikult jutluses "Babüloni hooraks".
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati,
kirikumaade
riigistamine
. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus.
Lõuna aadlit tõmbas kalvinismi poole väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast
kirikumaade
sekulariseerimist
.
Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus hakati taotlema
kirikumaade
võõrandamist
.
1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5)
kirikumaade
võõrandamine
Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast.
Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme:
kirikumaade
võõrandamise
seadus, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", adminstratiivreform, kaotati aadliseisu 1790, keelati streigid ja töölisühingud.
Lisaks tuli neil maksta maksu
kirikumaade
eest
, abistada kuningat maa valitsemisel ja vajaduse korral teha seda ka relv käes, armees.
Vastutasuks vandusid vaimulikud riigile truudust, aga ei olnud mingit
kirikumaade
tagastamist
mis olid võetud, olid võetud.
Veel samal aastal võeti vastu ka
kirikumaade
võõrandamise
seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha.
Cluny mungad (klooster asut. 910) hakkasid propageerima
kirikumaade
sõltumatust
läänikorraldusest, nad hakkasid võitlema ka vaimulike abielude vastu.
Lutheri õpetusest püüdsid kasu lõigata riigirüütlid, kes tahtsid
kirikumaade
arvel
t valdusi juurde saada.
Peatükk 5 Pippin Lühike Frangi riigi valitseja, kes maandas paari aastaga
kirikumaade
riigistamise
st tekkinud pinged.
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku
kirikumaade
riigistamise
ks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused.
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku
kirikumaade
riigistamise
ks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused.
Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku
kirikumaade
riigistamise
ks. 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused.
Võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1789 alustati ka
kirikumaade
natsionaliseerimist
e. riigistamist. 1790 kaotati aadliseisus.
1525. a. saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise, rahvalähedased jumalateenistused ja
kirikumaade
ära
võtmise.
Vabadusplatsi kujundamist uueks linnasüdameks alustati 1920.-1930. aastail, pärast linna keskel laiunud
kirikumaade
riigistamist
.
Liited
Sõnapaarid
Kirjapilt
.