Karboksülaas

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Andke seletus järgmistele mõistetele: a. multiensüümkompleks - funktsionaalsed kompleksid, mis tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena ja seda struktuuritasandit nimetatakse ka valgu kvaternaarseks struktuuriks. b. mitokondri maatriks - eukarüootide puhul funktsioneerib selles Krebsi tsükkel (seal toimub ka rasvhapete oksüdatsioon). c. anaplerootne reaktsioon - TCA tsükli intermediaatide taastootmiseks täiendatakse oksaalatsetaadi (ka malaadi) varu; taimedes, seentes ja bakterites konverteerib fosfoenüülpüruvaadi karboksülaas pep oksaalatsetaadiks; loomades (maksas, neerudes) on tähtsaim püruvaadi konversioon oksaalatsetaadiks. d. glüoksülaadi tsükkel - aitab taimedel kasvada pimedas; toimub ka idanevates seemnetes, kus fotosüntees ei ole veel piisav; taimedes paiknevad glükosülaadi tsükli ensüümid kindlates organellides glükosüsoomides.
Püruvaadi karboksülaas, ensüüm mis katalüüsib glükoneogeneesi esimest etappi ja seega ka reaktsiooni, mis on oluliseks oksaalatsetaati tootvaks anaplerootiliseks reaktsiooniks TCA tsükli jaoks 2.
Karboksüsoomid: Autotroofsetel bakteritel valgulise membraaniga hulknurksed strkt-d millesse kontsentreeritakse karboksülaas, mis on autotroofsel CO2 lagundamisel võtmeensüümiks.
Põhifunktsioon võivad vastsündinutel puudutab verehüübimist. ja neil, kes tarvitavad Hüübimisfaktorite (nt verd vedeldavaid trombiin) eelühendid ravimeid, esineda aktiveeritakse vitamiin K vere hüübivushäired. sõltuva karboksülaasi toimel: K-vitamiini puudusel esmalt sünteesitakse võivad kergesti preprotrombiin, mille tekkida sinikad ja glutamaadijääkide verejooksud, nt. karboksüülimisel vitamiin K ninaverejooks ja sõltuva karboksülaasiga veritsevad igemed (tekivad - karboksüglutamüüljäägid)tekib aktiivne protrombiin.
Põhifunktsioon võivad vastsündinutel puudutab verehüübimist. ja neil, kes tarvitavad Hüübimisfaktorite (nt verd vedeldavaid trombiin) eelühendid ravimeid, esineda aktiveeritakse vitamiin K vere hüübivushäired. sõltuva karboksülaasi toimel: K-vitamiini puudusel esmalt sünteesitakse võivad kergesti preprotrombiin, mille tekkida sinikad ja glutamaadijääkide verejooksud, nt. karboksüülimisel vitamiin K ninaverejooks ja sõltuva karboksülaasiga veritsevad igemed (tekivad γ- karboksüglutamüüljäägid)tekib aktiivne protrombiin.
· Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis · Aerosoomid sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele · Gaasivakuool aerosoomide kogum · Karboksüsoomid autotroofsetel bakteritel esinevad organellid, kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO sidumisel võtmeensüümiks.
Hüübimisfaktorite (nt trombiin) eelühendid aktiveeritakse vitamiin K sõltuva karboksülaasi toimel: esmalt sünteesitakse preprotrombiin, mille glutamaadijääkide karboksüülimisel vitamiin K sõltuva karboksülaasiga (tekivad - karboksüglutamüüljäägid)tekib aktiivne protrombiin.
Süsihappegaasi kontsentratsiooni vähenemist tajuvaks sensoriks võib olla sulgrakkude PEP-karboksülaas.
PCR tsükli alguseks loetakse primaarset süsiniku ja ribuloos-1,5-bisfosfaadi (RuBP) sidumise reaktsiooni, mida katalüüsib RuBP karboksülaas-oksügenaas (Rubisco): RuBP + CO2 → 2 3-PGA Tavaolekus on Rubisco inaktiivne ning aktiivtsentrisse on tugevalt seondunud RuBP molekul, mis takistab aktivatsiooniks vajalikku CO2 seondumist.
Põhiroll puudutab vere hüübimist hüübimisfaktorite eelühendeid aktiveerib vitamiin K-sõltuv karboksülaas o Nt.
K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes.
Seda protsessi vahendab ensüüm PEP- karboksülaas, millel ei esine tendentsi molekulaarset hapnikku siduda.
C4 taimedes liigub CO2 kõigepealt mesofülli rakkudesse (nagu ka C3 taimedes), kuid seal ei seostu CO2 mitte RuBPga, vaid ensüüm nimega PEP karboksülaas seob selle hoopis kolmesüsinikulise fosfoenoolpüruvaadi (PEP) molekuli külge.
 K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab γ-karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes.
Oma nime on ta saanud lühendina pikemast: ribuloosbisfosfaadi karboksülaas-oksügenaas.
Nad sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi (rubiscot) ja karboanhüdraasi.
Seal aga paneb ensüüm PEP karboksülaas CO2 PEP molekuli külge.
Edasi katalüüsib ribuloos-1,5-bisfosfaadi karboksülaas/oksügenaasiks ja tekivad 3-C (fosfoglütseerhappe, PGA, fosfoglütseriinhappe) molekulid.
Rubisco on bifunktsionaalne ensüüm, mis omab lisaks karboksülaasi aktiivusele (CO2 liitumine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitumine).
Sünteesi katalüüsib ensüüm atsetüül-KoA karboksülaas.
C4 taimed koguvad CO2 mesofülli rakkudesse PEP karboksülaasiga.
Reaktsiooni katalüüsib riboloos-bisfosfaadi karboksülaas ehk rubisco, mida kasutatakse CO 2 sidumiseks(?)
Rubisco (RuBP karboksülaas-oksügenaas) on maailma levinuim valk, vähemasti 10- 25% lehe valkudest.
Samuti on biotiin vajalik -metüülkrotonüülCoA karboksülaasi jaoks.
Seda reaktsiooni vahendab RUBISCO(ribuloos 1.5 bisfosfaadi karboksülaas oksügenaas).
CO2 seotakse ribuloos-1,5-difosfaadile ensüümi ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaasi/oksügenaasi (rubisco) poolt.

Sõnapaarid

de+karboksülaas
ko+karboksülaas
trans+karboksülaas