Karboanhüdraas

Kasutatud lausetes (Bioloogia)

Ensüümi molekulaarne aktiivsus – üksiku ensüümimolekuli poolt kindla ajaühiku vältel muundatud substraadimolekulide arvu näitamine Kõige aktiivsem karboanhüdraas (süsihappegaasi ja vee reageerimine süsihappeks – CO2 eemaldamine kudedest, transport verega kopsudesse ja organismist väljutamine) Aktiivtsenter- piirkond, millel on võime siduda substraadi molekuli ensüümiga ning mis omab katalüütilist toimet.
Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse.
• Tekkepõhjused: vähenenud süljevool ja samaaegne kaitsesüsteemide vähenemine • Sülje komponentide (kaltsium, fosfaat, hüdroksüül ning fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasi tagamisel • Katalüüsib pöörduva süsinikdioksiidi hüdratatsiooni CO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteist isoesüümi koos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrge aktiivsusega isoensüüm, leidub kõrva- ja submandibulaarsetes näärmetes.
Süsihapppe teket kiirendab neerutorukeste seintes paiknev ensüüm karboanhüdraas.
Ensüüm karboanhüdraas on punalibledes jpt, teeb sellist reaktsiooni: CO2+H2O= HCO3- + H+ Kui CO2 eemaldatakse verest, siis reaktsioon läheb vasakule ja H + konts. vähendatakse.
HCO3- aktiivset sekretsiooni verest sülge soodustab karboanhüdraas.
Neerud – eritavad liigse H+ Neerud: 1. ensüüm karboanhüdraas teeb H+ ja HCO3-st CO2 ja H2O – saab transportida 2. transporterid, mis liigutavad H+ epiteelirakkudest toru vedelikku ja liigutavad bikarbonaadi rakuvaheruumi.
Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas.
CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Ferment karboanhüdraas kiirendab nende ühinemist ja ka lagunemist, kusjuures karboanhüdraasi toime sõltub temperatuurist, CO2 ja O2.
Peamiselt hemoglobiiniga erütrotsüüdi sees, plasmavalkudega üsna vähe. 4) enamus vesinikkarbonaadina (HCO3–) ka CO2 + H2O H2CO3 HCO3– + H+ ka – ensüüm karboanhüdraas, asub erütrotsüütides!
CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 ↔ H2 CO3 Ferment karboanhüdraas kiirendab nende ühinemist ja ka lagunemist, kusjuures karboanhüdraasi toime sõltub temperatuurist, CO2 ja O2.
CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O H2CO3 H+ + HCO3-). b) lahustunult vereplasmas ja punalibledes, ca 10 % c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l).
Reaktsiooni kiirendab karboanhüdraas.

Kirjapilt.