Jõupaari

Kasutatud lausetes (Füüsika)

JÕUPAARIDE LIITMINE JA EKVIVALENTSUS Vaatame kahest vastassuunalisest paralleeljõust koosnevat süsteemi olukorras, kus nende jõudude suurused on võrdsed.
Raami kummalegi küljele mõjuvad jõud moodustavad jõupaari, mille mõjul hakkab raam pöörlema magnetvooga samas suunas, kuid raami pöörlemissagedus on veidi väiksem magnetvoo pöörlemissagedusest.
Ohmi seadus- dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool voolutugevus vooluringi osas on homogeensesse elektrivälja, satuvad võrdeline pingega selle otstel ja dipooli moodustavad laengud +q ja q pöördvõrdeline juhi takistusega: suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin.
Ta näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud antud keskkonnas väiksem kui vaakumis =F0/F Suhteline dielektriline läbitavus on alati suurem ühest.Kui paigutada dipool homogeensesse elektrivälja, satuvad dipooli moodustavad laengud +q ja q suuruselt võrdsete, kuid vastupidiste jõudude f1 ja f2 mõju alla.need jõud moodustavad jõupaari,mille õlg on lsin.
Ujuvuse massveeväljasurvega p ( tagurpidi kolmnurk) on võrdne laeva mass W , mis rakendub alati laeva raskuskeskmesse G, ja koos moodustavad nad jõupaari , mille momenti nim püstuuse momendiks , sest see püüab laeva viia tagasi algpüstuvusse.
// W=F* Siire peab olema võimalik, sellisel juhul räägitakse jõu virtuaalsiirdest ja virtuaaltööst.(kui jõud sooritab tööd sellest jõust sõltumatul siirdel ja on ainult kujutletav) 1) Kaks võrdvastupidist jõudu W=F, 2) Jõupaar W= M 3) Kaks võrdvastupidiste momentidega jõupaari W=M, Mohri integraal On võimalik leida mis tahes punkti siiret meile huvi pakkuvas sihis, kui selles punktis ja sihis rakendada ühikjõud ja leida vastav deformatsioonienergia.
Sellisel juhul aga see jõuvektor ei ole resultant, sest ta ei asenda esialgset jõusüsteemi ekvivalentselt üksinda, vaid koos jõupaariga.
Telje kahe punkti vastastikuse pöörde leidmiseks rakendatakse nendesse punktidesse kaks vastupidist jõupaari momendiga 1 ja kahe punkti omavahelise eemaldumise või lähenemise leidmiseks kaks vastupidist ühikjõudu.
Laeva püstuvus jõupaari, mille momenti nimetatakse püstuvuse momendiks, sest ta püüab laeva viia tagasi algpüstasendi tasakaalu.
Jõupaariks nim. jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi.
A=mv2/2=Ek Jõumoment Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M on aksiaalvektor.jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti.
N/m2 1Mpa=10atmVedelikud annavad M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti rõhku edasi igas suunas ühteviisi.Vedelikku asetatud tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M tõrjutud vedeliku kaaluga p=p0+gh; gh- on aksiaalvektor.jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt hüdrostaatiline rõhk(seisev vedelik).
Jõupaariks – nim. jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi.
Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 jõupaari moment jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega.
Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva.
Kuna jõupaari jõudude geomeetriline summa on alati võrdne nulliga, siis ei saa jõupaar kunagi keha masskeset liigutada, ta võib ainult keha pöörlema panna ümber telje, mis läbib masskeset. .
Jõumoment.jõupaari moment - Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on suurus, mis on jõu ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis .
Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega.
Libisev vektor, s.t. teda võib mööda tema mõjusirget nihutada mõnda teise punkti Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor?
Samaaegselt muutuvad ka varda ristlõike “-“ – kerad liiguvad teineteisele vastu; “+” – üks liigub teisele järele. seega liikumine on kiirenev või on vastupidine ja liikumine mõõtmed (suhteline paisumine/ kokkutõmbumine) Jõu ja jõupaari moment punkti/ telje suhtes aeglustuv.
Pöörlevale kehale rakendatud konstantse jõupaari momendi töö: a) kui moment mõjub pöörlemisega ühes ja samas suunas.
Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal.
jõupaari moodustavad kaks suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu, kuid mille mõjusirged ei ühti.
jõupaari moodustavad ühele kehale rakendatud kaks moodulit võrdset vastassuunalist mõjujõudu, mis ei asu sirgel ja millede mõjusirged on paralleelsed.jõupaaril puudub resultant.
jõupaariks nim kahe moodulilt võrdse vastassuunalise jõu süsteemi, mis mõjub absoluutselt jäigale kehale.
jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu , mille mõjusirged ei ühti.
jõupaari moodustavad 2 võrdse mooduliga, praleelsest ja vastasuunalist jõudu, mis asuvad teineteisest kaugusel l.
Need jõud moodustavad jõupaari, mille õlg on d*sinα , kus alfa on p ja E vaheline nurk.
Kahe võrdvastupidise parelleeljõu poolt moodustatud jõusüsteem jõupaari moment (skeem, arvutamine).
Kui lüli on koormatud momendiga T, siis asendatakse see jõupaariga, kusjuures jõupaari moodustavad vektorid F*=T/lBC .

Liited

jõupaari-d
jõupaari-de
jõupaari-dekogumit
jõupaari-deks
jõupaari-dest
jõupaari-desüst
jõupaari-ga
jõupaari-gi
jõupaari-ks
jõupaari-l
jõupaari-momendid
jõupaari-moment
jõupaari-mõjul
jõupaari-st
jõupaari-süsteemide
jõupaari-ta
jõupaari-õlaks

Sõnapaarid

resultant+jõupaari