Jõupaar

Kasutatud lausetes (Füüsika)

Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist 69 mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 70 mõõtetäpsus ehk suhteline viga-absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides 71 mehaanika-uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi 72 jõupaar-lihtsustamata staatika element, moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust 73 aeg-füüsikaline suurus , mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada
// W=F* Siire peab olema võimalik, sellisel juhul räägitakse jõu virtuaalsiirdest ja virtuaaltööst.(kui jõud sooritab tööd sellest jõust sõltumatul siirdel ja on ainult kujutletav) 1) Kaks võrdvastupidist jõudu W=F, 2) Jõupaar W= M 3) Kaks võrdvastupidiste momentidega jõupaari W=M, Mohri integraal On võimalik leida mis tahes punkti siiret meile huvi pakkuvas sihis, kui selles punktis ja sihis rakendada ühikjõud ja leida vastav deformatsioonienergia.
Ajas jõudude vahe, kui suunad on vastupidised. muutumatud koormust nim staatiliseks, suuruselt suunalt või asukohalt muutuvat dünaamiliseks Viimase tähtis alaliik masinaehituses on vaheldub koormus , mille väärtus Mis on jõupaar?
Suvalise jõusüsteemi taandamisel on üldjuhul tulemuseks aga see (seda näeme hilisemates paragrahvides), et saadakse üks jõuvektor (mis on rakendatud valitud taandamistsentrisse) ja lisaks sellele veel üks jõupaar.
Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui seejuures lisada talle jõupaar, mille moment võrdub ülekantava jõu momendiga tema uue rakenduspunkti suhtes.
Kui tala on sisse müüritud, tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonidena jõud, mis on koordinaattelgede suunalised ja üks jõupaar M, mis mõjub tala ja seina lõikepunktis.
Üksik-pöördemoment on detaili teatud kohas painutav jõupaar, mille resultant võrdub nulliga ja painutav olemus tuleneb jõudude paralleelsetest mõjusirgetest.
Süsteemis (seega ka jäigas kehas) mõjuvad sisejõud süsteemi masskeskme liikumist mõjutada ei saa. mingile jäigale kehale mõjub ainult üks jõupaar.
Jõupaar on 2 suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu, mille mõjusirged ei ühti.
Jõupaariks nim. jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi.
Jõupaar- lihtsustamata staatika element ehk siis staatika II põhielement.Jõupaar on kahe võrdse mooduliga jõu süsteem(F,-F).
Jõupaariks – nim. jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi.
B F2 Puutuja jõujoon F1 F2 punktis M M F1 Jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis Magnetväljas mõjub magnetnõelale on B - vektor suunatud... jõupaar, mis pöörab nõela piki jõujoont (jätkake!)
Tala ulatuses konstantse paindemomendi tekitamiseks on otses rakendatud jõupaar.
Et Maa telg on tõmbejõu suhtes viltu- Maa aga lapik- tekib jõupaar, mis püüab telge õigeks tõmmata .
Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel.
Magnetpulgale mõjub alati jõupaar, mis püüab pöörata dipooli väljasuunaliseks.
Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 jõupaari moment jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega.
Tala elastse joone universaalvõrrand- mõjuvad jõupaar paindemomendiga M, punktjõud F ja lausjõud intensiivsusega p.
Samaaegselt muutuvad ka varda ristlõike “-“ – kerad liiguvad teineteisele vastu; “+” – üks liigub teisele järele. seega liikumine on kiirenev või on vastupidine ja liikumine mõõtmed (suhteline paisumine/ kokkutõmbumine) Jõu ja jõupaari moment punkti/ telje suhtes aeglustuv.
Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva.
Et Maa telg on tõmbejõu suhtes ,,viltu" ja mitte risti, Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge ,,õigeks" pöörata.
jõupaari moodustavad ühele kehale rakendatud kaks moodulit võrdset vastassuunalist mõjujõudu, mis ei asu sirgel ja millede mõjusirged on paralleelsed.jõupaaril puudub resultant.
Et Maa telg on tõmbejõu suhtes "viltu" (mitte risti), Maa ise aga lapik, tekib jõupaar, mis püüab telge "õigeks" pöörata.
jõupaariks nim kahe moodulilt võrdse vastassuunalise jõu süsteemi, mis mõjub absoluutselt jäigale kehale.
Saadud jõusüsteemi võib vaadelda kahe süsteemina, millest üks koosneb punktis B rakendatud jõust F ´=F ja teine jõupaarist (F, F´´) momendiga M=MB(F), mille moodul M=Fh (joonis1).
Survepinge tekib poldi eelpingutusjõust, kusjuures EMBED Equation.3 , kus ääriku pindala EMBED Equation.3 ja poltide arv EMBED Equation.3 Järgmisest tingimusest saab vajaliku eelpingutusjõu suuruse: EMBED Equation.3 11340 N , võtame FE= 12 kN Poltidele mõjuva välisjõu EMBED Equation.3 (momendist põhjustatud) saame tingimusest EMBED Equation.3 5,6 kN kus F1D – jõupaar igale poltide paarile ja D – poltide telgedevaheline kaugus EMBED SolidEdge.DraftDocument Joonis 9.
Süsteemi paneb paigalseisust pöörlema jõupaar, mille moment M muutub seaduse järgi M = 6 -0,5t (Nm).
Tema andis kahe või enama paralleeljõu liitmise võtte, tema tõi sisse jõupaari mõiste ja andis kogu jõupaaride teooria.
Sellist jõusüsteemi nimetame jõupaariks.

Liited

jõupaar-e
jõupaar-i
jõupaar-id
jõupaar-ide
jõupaar-idekogumit
jõupaar-ideks
jõupaar-idest
jõupaar-idesüst
jõupaar-iga
jõupaar-igi
jõupaar-iks
jõupaar-il
jõupaar-imomendid
jõupaar-imoment
jõupaar-imõjul
jõupaar-ist
jõupaar-isüsteemide
jõupaar-ita
jõupaar-iõlaks